Jaanuari lõpus alustas Euroo­pa Komisjon Eesti ja veel üheksa liikmesriigi kohta õhusaaste pärast rikkumismenetlust. Ko­mis­joni andmeil on riikide 132 piirkonnas õhus lubatust rohkem tahkeid peenosakesi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Neid heidavad õhku tööstus, mootorsõidukid ja kodude küttekolded ning osakesed võivad põhjustada astmat, südame- ja veresoonkonna haigusi, kopsuvähki ja enneaegset surma.

Keskkonnaministeeriumi and­meil on Eesti probleemseim piirkond Tallinna kesklinn. EL-i normide järgi tohib päeva jooksul õhus peenosakesi olla keskmiselt 50 mikrogrammi kuupmeetris ja seda piiri võib ületada 35 päeval aastas. Liivalaia tänaval asuvas seirejaamas on piirist kõrgemaid näite nelja aasta jooksul ületatud keskmiselt 44 päeval aastas.

Neli liikmesriiki ei riku norme. Neist Soome ja Leedu on tõendanud, et õhu suur peen­osakeste sisaldus on seotud talvise teede liivatamisega, mis on reeglitega lubatud. „Nii teede liivatamisest kui ka looduslikest protsessidest tingitud erandid vajavad põhjendamist,” selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu seda, miks Eesti ei ole läinud sama teed.

Tema sõnul keskendub ministeerium praegu tolmusaaste uurimisele, et kindlaks määrata osakeste päritolu. Alles siis saab komisjonile õhusaastet põhjendada ja kavandada tegevusi selle vähendamiseks. Uuringute tõttu ei taotlenud Eesti komisjonilt ka ajapikendust.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja Pille Vaher märkis, et esialgu on veel vara sanktsioonidest rääkida. „Jutt käib praegu tähtaegade pikendamisest. Eesmärk on leida kompromiss,” ütles ta.

Kuigi praegu ei ole täpselt selge, mis allikatest pärit peenosakestega peab Tallinn võitlema, on ometi teada mitu võimalust, kuidas üldist saastetaset vähendada.

Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul võiks näiteks kaaluda naastrehvide hinna tõstmist.

Samuti aitavad tema hinnangul seisu parandada Euroopa Liidus juba kehtivad ja veelgi rangemaks muutuvad autodele esitatud nõuded. Võimalik oleks vähendada ka liikluskoormust või leida teede soolatamiseks parimad lahused.

Ometi tunnistas ka Teinemaa, et enne selliste otsuste langetamist tuleb tolmu keemiliselt analüüsida.