Eestist sai prostituutide väljaõppe maa

Ligi pool sel aastal uurimisse jõudnud Tallinna prostitutsiooni juhtumitest on seotud tüdrukute välismaale vahendamisega, levinud ka endiste liiduavabriikidest naiste toomine siia “väljaõppele”.

Kaks Eesti kodanikku võtsid nõuks teenida inimkaubanduse pealt raha, kirjutab Eesti Päevaleht. Nad lõid kampa Ameerika härraga. Plaan nägi ette, et Eestist saadetakse Ameerikasse tüdrukud, kus nende ametlikuks tööpostiks saaks erootilise massaaži salong. Tegelikult pidid tüdrukud küll erootilist massaaži tegema, kuid lõpptulemusena siiski käega klienti rahuldama.

Et tüdrukuid üle piiri saada, otsisid kolm inimest hoolega oma sõprade hulgast vallalisi mehi. Nood sobitati tüdrukutele elukaaslasteks, nii said naised kergemini viisad.

See on üks kolmest kohtu all olevast juhtumist, kus inimkaubandus Eestis on omandanud rahvusvahelised mõõtmed. Ameerika härra on sealmaal juba süüdistuse saanud, Eesti poolel on kodanikega asi kahtlane.

Tõendeid napib. “Elukaaslase leidmine ja reisihuvi ei ole Eestis karistatavad,” möönab Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Elle-Mai Velling.

Veel on uurimisel tüdruku Rootsi vahendamise juhtum ja naiste Norrasse prostituudiks sokutamise lugu.

Põhja politseiprefektuuri prostitutsiooni vastu võitlemise erirühma juht Ardo Ranne kinnitab, et välismaale vahendamist võib Eestis välja tuua juba kui prostitutsiooni alaliiki.

Lisaks Eestis elavatele naistele saadetakse siit piiri taha ka endise NSV Liidu riikide naisi. Kõigepealt tuuakse nad Eestisse, kus nad nii-öelda paar-kolm kuud väljaõppel viibivad. See tähendab, et töötavad mõnes Eestis asuvas lõbuasutuses prostituudina. Vajalikud “oskused” omandanud, saadetakse tüdruk välismaale.

Politsei kinnitusel on tegemist ühe raskeima prostitutsiooni vormiga, mille vastu võidelda. Vähe on rahvusvahelise koostöö kogemust, riikidevaheline kirjavahetus võtab meeletult aega jne. Lisaks on riike, kus prostitutsioon on legaliseeritud, mistõttu sealne politsei pole selle kuritegevuse liigiga tegelemisest huvitatud.

Eestil tuleb aga üha enam lõbumajandusega tegeleda. Kolm kuud tagasi kirjutati riikide tasandil alla Palermo protokollile. Selle kohaselt tuleb Eestil aktiivsemalt prostitutsiooniga võidelda. Eesti peab lähiaastatel looma süsteemi, mis aitab prostituute, kes ei soovi oma keha enam müüa.

“Kui siia on sattunud mõne teise riigi prostituut ja ta tahaks sellest tegevusest loobuda, siis peame meie aitama tal seda teha,” tutvustab sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Ülle-Marike Papp. “Peame looma ohvriabi süsteemi, varjupaigad, kus töötavad väljaõppinud inimesed.”

Papp toob näiteks Soome, kus on olemas tugiasutus, kuhu prostituudid saavad pöörduda, ja toimib ka ohvriabi. Kuidas asi täpselt Eestis käima hakkab, ei ole veel teada.

Ligi saja bordelliga Tallinnas on aastate jooksul jõudnud kohtu ette kümme juhtumit. Praegu on menetluses viis-kuus asja.

Sel aastal on kohus prostitutsiooni osas langetanud kaks otsust, eelmisel aastal seitse, 2001. aastal ühe.

Enamalt jaolt on vahendajad jäänud katseajaga vabadusse. Asi selles, et vahendajad on üsna teadlikud Eesti kohtusüsteemist. Kui vahendaja end ise süüdi tunnistab, polegi talle üldjuhul võimalik rangemat karistust kui katseaeg määrata. Nii nad siis rõõmsalt kõik ütlevad: “Olen süüdi!”

Siiani on vahendajatele kohaldatud kuni kaheaastast katseaega koos kriminaalhooldajaga. Põhja ringkonnaprokuratuuris prostitutsiooni juhtumitega tegelev prokurör Elle-Mai Velling ütleb, et tema ei näe mõtet vahendajatele kriminaalhooldajat määrata.

Sellisel juhul saab aga rakendada pikemat katseaega, 3-5 aastat. “See peaks olema piisavalt pikk aeg, et vahendajat n-ö ümber kasvatada. Või ta ei malda oodata ja paneb uue kuriteo toime ning satub jälle kohtu ette,” lisab Velling. Kui aga katseajal sooritatakse kuritegu, ootab kohtualust kindel vangistus.