"Seagripp ehk A gripiviirus AH1N1 on püsinud ringluses alates 2009. aastast, mis tähendab, et tegemist ei ole enam ammu millegi uue ja erakordsega. Viiruse tüvi on olnud aastaid kasutusel ühe komponendina ka gripivastases vaktsiinis," kommenteeris Delfile terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

Venemaa olukorrast rääkides ütles Saluri, et 17. jaanuari seisuga oli naaberriigis ametlike andmete järgi tegu gripiviiruse kohaliku levikuga ja intensiivsus oli madal. Eelmise nädala andmed saab terviseamet paari päeva pärast. Saluri märkis, et teada on küll arvatavalt gripi tõttu surnute hulk, kuid mitte seda, kas surnud on pigem vanemaealised, riskirühma kuuluvad inimesed või lapsed.

"Eesti kohta saame kinnitada, et gripp ja teised ülemiste hingamisteede viirusnakkused on siingi tõsiselt kanda kinnitamas, haigestunute arv kasvas möödunud nädalal eelnevaga võrreldes tervelt 32 protsenti, arstide poole pöördus 4656 inimest," märkis Saluri. "Valdavalt levib Eestiski A gripiviirus AH1N1, mis on ohtlikum just väikelastele ja rasedatele ning teistele riskirühmadele," nentis Saluri. Tema sõnul on A-gripiviiruse kõrval üsna palju ringluses ka B-gripiviirust.

"Tänaseks on meieni jõudnud info esimese gripist tingitud surmajuhu kohta Eestis," sõnas Saluri. Terviseameti andmetel suri gripi tõttu A-gripiviirusega nakatunud vanemaealine inimene, kellel oli ka kaasuvaid haigusi. Sel gripihooajal on tegu esimese gripi tõttu surnud inimesega. Eelmisel talvel ehk 2014. aasta lõpus ja 2015. aasta alguses suri kuue haigla andmetel Eestis gripi tõttu 21 inimest.

Vaktsineerimiseks on õige aeg enne hooaja algust. "Kui inimesed ärkavad alles nüüd ja tunnevad huvi enese kaitsmise võimaluste kohta, siis peame tõdema, et vaktsineerida võib, aga võib olla juba ka hilja, st vaktsineerimine ei pruugi enam päästa haigestumise eest, kuna viirused on ringluses, aga vaktsiin hakkab mõjuma alles kahe nädala möödudes. Vaktsineerimiseks õige aeg on enne hooaja algust sügisel septembris, oktoobris või novembris," selgitas Saluri.

Terviseamet soovitab tervise hoidmiseks võimalusel vältida rahvarohkeid kohti, haigetel püsida kodus, tervetel hoida haigestunutega vähemalt meeter distantsi. Pesta tihti käsi ja aevastades kasutada paberrätti või selle puudumisel varrukat. "Haigestunud väikelaste jätmine vaktsineerimata vanavanemate hoolde ei ole samuti tark tegu," lisas Saluri.