Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) esialgsetel andmetel räägitakse statistikaameti teatel estis emakeelena 157 keelt. Eelmise, aastal 2000 toimunud loenduse andmetel kõneldi emakeelena 109 keelt. Kõige enam räägitakse emakeelena eesti keelt (886 859 – 68,5 protsenti), vene keelt (383 062 – 29,6 protsenti) ja ukraina keelt (8012 – 0,6 protsenti). Üle saja rääkijaga emakeeli on Eestis kokku 25.

Loendusel sai märkida emakeelena ka viipekeelt. Eesti viipekeele märkis emakeelena 147 inimest.

Lõppenud rahvaloendusel said eesti emakeelega inimesed esmakordselt märkida üles ka eesti keele murdeoskuse. Mõnd murret oskas 131 243 inimest ehk 10,1% Eesti püsielanikest. Kõige enam märgiti Võru murde (87048, sh Setu murraku - 12549), Saarte murde (24 520, sh Kihnu murraku - 1320) ning Mulgi murde (9698) oskust.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.