ETV saatele „Pealtnägija“ intervjuu andnud „kaevurid“ selgitasid, et bitcoinide kaevandamine on Skype'i laadne asi rahamaailmas. Digiraha omandamiseks on kaks võimalust – osta või panna püsti kaevurarvuti, mis kaevandab algoritme lahendades.

Arvuti tuleb ühendada krüptoraha võrku ja arvuti tööks kuluv elekter on võimalik pöörata digirahaks, mida on võimalik vahetada dollariks või euroks. Näiteks ühe bitcoini saab enam kui 1000 euro eest.

Omale virtuaalraha kaevandav mees rääkis saates, et kaevurarvutiks on vaja emaplaati, protsessorit, jahutit, mälu, mõned videokaardid ja korralik toiteplokk ning raam, millesse see kokku laduda, näiteks pesurest ehituspoest. Maksma läheb selline „kopp“ umbes 1000 eurot ja selle tasuvusaeg on kahest-kolmest kuust kuni aastani.

Kuna tekib palju soojust, siis oleks hea panna „kopp“ ruumi, kus on hea jahutus. Kodus sobivad selleks kelder või pesuruum. Kaevurprogramm on ühendatud kaevanduskeskusega.

Kellel on rohkem ja võimsamad arvutid, sellel on rohkem "labidaid" kaevandamiseks. Ühe saates rääkinud mehe sõnul sai ta jaanuaris 300 euro eest bitcoine. Arvestades, et elektri peale kulus tal 20 eurot, siis oli ta kasumis.

Teine mees märkis, et eelmise aasta novembris investeeris ta 2500 euort ühte „kaevurisse“, siis oli võimalik detsembris teenida 1000 eurot kasumit.

Teadaolevalt ei saa Eestis digirahaga toidupoes veel osta, kuid näiteks Soomes ja Kanadas on juba teatud automaate, kus digirahaga saab maksta.

Täna saab Tallinnas restoranis Sushi Cat tasuda bitcoinides. Maksete jaoks on kaupmehele vajalik nutitelefon.

Keskpanga hinnangul on virtuaalraha ebaseaduslik, kuna puudub õiguslik raamistik ja keegi ei tea, kelle rahaga on tegemist. Kas see on finantsraha või petuskeem, on tuliste vaidluste koht.