Eestis on 15 uputusohtlikku piirkonda
“Nende rajatiste ümberehitustööde käigus tuleb aga tagada veekogude ökoloogilise seisundi säilimine ja parandamine, arvestades ka piirkonnas elavate inimeste huve,” sõnas Tamberg.
Keskkonnaministeeriumis ongi ette valmistatud projekt, mille käigus hinnatakse paisude juures kavandatud tegevuste mõju keskkonnale ja töötatakse välja meetmed keskkonnaohutuse tagamiseks. Samuti näeb projekt ette 35 tõkestusrajatisele kalapääsude rajamise.
Tambergi sõnul on selle Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil teostatava projekti üheks eesmärgiks ka tõkestusehitiste selline uuendamine, et edaspidi saaks neid kasutada näiteks veeenergia saamiseks.
Oluliseks üleujutusohuks loetaks olukorda, kus üleujutuse tekkimine võib kahjustada oluliselt inimesi, inimeste vara, keskkonda või majandustegevust. Olulise üleujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: üleujutusohuga ranniku või kaldaalad, kus oht tuleneb mere, jõe või järve veetaseme tõusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jõgedel või paisjärvedel asuvatest veetõkestusehitistest.
Eesti jaoks üheks omapärasemaks probleemiks on aga üleujutused Ida-Viru maakonnas, kus oht on tingitud maa-alustes suletud kaevandustes veetaseme tõusust.
Olulise üleujutusohuga rannikualad on Pärnu lahe äärsed piirkonnad, Haapsalu lahe rannikualad, Saaremaa lõunarannik, Hiiumaa lääne- ja lõunarannik jt.
Olulise üleujutusohuga kaldaalad on Vagula-Tamula järve, Ülemiste järve, Peipsi järve mõned kaldaalad, Pärnu jõe alamjooks, Emajõgi Vorbuselt kuni Kaagvereni, Võhandu jõgi Vahula järvest Kirumpääni, Narva jõe lähe Vasknarvast Jaama külani jt;
Olulise üleujutusohuga paisud on Narva hüdroelektrijaama paisud, Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) pais Kunda jõel, Kamari HEJ pais Põltsamaa jõel, Saesaare HEJ Ahja jõel, Tudulinna HEJ Tagajõel, Kotka HEJ Valgejõel jt.
