Eestis lapsendatakse aina vähem

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo aastatagune kavatsus leida 2004. aastal igale lastekodulapsele pere ei andnud tulemusi — laste tugi- ja hooldusperedesse võtmine on hoopis vähenenud.

Esimese lahendusena tõi Rummo toona tugiperede parema rahastamise. Kuutoetuste summa on aga endiselt 900 krooni ning sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialisti Tarmo Kurvese hinnangul see lähiajal ei tõuse, kirjutab Postimees.

Teiseks plaanis minister muuta lapsendamist lihtsamaks, kiirendades venivaid kohtuprotsesse. “Tahtsime, et kõigis kohtutes oleks laste ja noorte probleemidega tegelev kohtunik — see aga ei osutunud võimalikuks ega otstarbekaks, sest kohtud on ülekoormatud ja oleks tekkinud ebaühtlane tööjaotus,” kommenteerib Rummo tagantjärele.

Kolmandaks pidas minister vajalikuks rajada täisealiseks saanud kasvandikele noortekodud, kuid ka seda ei kiitnud sotsiaalministeerium heaks. “Me ei toeta lastekodu kõrvale uue institutsiooni ehk noortekodu loomist, elluastuja edasine toetamine peaks toimuma juba tema uues elukohas,” ütleb Kurves.

Ka plaan asendada suured internaadi tüüpi lastekodud ei õnnestunud. “See olnuks liiga kulukas,” põhjendab Rummo. Selle asemel võttis sotsiaalminister Marko Pomerants 2004. aasta augustis vastu määruse, mille järgi laste hoolekandeasutuse üks pere koosneb kuni kaheksast lapsest ja mitte vähem kui viiest kasvatajast.

“See tähendab suurtes lastekodudes üleminekut pere tüüpi hooldusele,” selgitas Rummo. “Oluline on teha olemasolevad lastekodud korda, uusi ei saa rajada nende arvelt.”

Edukaim oli ministri soov tugi- ja hooldusperesid koolitada — lõppenud aastal osales spetsiaalses PRIDE-koolituses 180 inimest, tänavune plaan näeb ette 200 inimese osalust.

Sotsiaalministeeriumil puuduvad esialgu täpsed andmed, mitu vanemliku hoolitsuseta last möödunud aastal lapsendati või võeti tugi- või hooldusperre, Rummo hinnangul võrreldes varasemate aastatega see arv aga vähenes.

“Ilmselt kahaneb soovijate arv veelgi, sest huvitatute ressurss Eestis on ammendunud ja juurde neid tulemas ei ole,” selgitab Rummo. Põhjuseks pidas ta inimeste vähest teadlikkust ja majanduslikku ebakindlust.

“Igale lapsele pere” suurimaks kordaminekuks lõppenud aastal hindas Rummo idee propageerimist. “Samuti külastasin peaaegu kõiki lastekodusid, uurimaks lastekodude juhtide seisukohti ses küsimuses.”

Aastatagust plaani leida igale lastekodulapsele tugi- või hoolduspere soovitas minister jätkuvalt ideaalina silme ees hoida. Kurveti sõnul on sotsiaalministeeriumil eesmärk parandada lastekodude tingimusi ja vähendada lastekodulaste arvu lähema viieteistkümne aastaga.