Eestimaa Rahvaliidu valimislubadused
SISSEJUHATUS/PREAMBUL
Muutuste aeg
Eesti seisab ühiskonna arengu ristteel - meid on raputanud ja heaoluunest äratanud majanduskriis, rahvuslikul pinnal kerkinud pinged ja otsustajate võõrandumine rahvast. Paljud ettevõtted on minetanud ekspordisuutlikkuse ja inimesed kaotanud töö. Seni edu, mõneti näilist edu toonud poliitika on ennast ammendanud nii Eestis kui ka maailmas tervikuna. Nüüd on vaja leida uusi loovaid lahendusi.
Platvormi lähtekohad
Rahvaliit lähtub veendumusest, et demokraatliku ühiskonna eelduseks on eri huvirühmade avatud dialoog ja koostöö. Rahvaliidu algatusel Eestis esimest korda toimunud avatud valimisplatvormi koostamisel said sõna sekka öelda kõik, keda Eesti Euroopa Liidu poliitika puudutab. Käesolev raamprogramm sõnastab 15 poliitikavaldkonnas Rahvaliidu peamised seisukohad Euroopa Parlamendi valimistel. Soovime, et arutelu Euroopa Liidu poliitika üle jätkuks ka pärast raamprogrammi kinnitamist ja Euroopa Parlamendi valimisi. Ülevaate mõttevahetusest ja vastused spetsiifilisematele küsimustele leiate veebipäevikust euro.rahvaliit.ee
Rahvaliidu visioon „Hooliv Eesti 2030"
Rahvaliit soovib, et Eesti oleks Euroopas tuntud kui positiivselt häälestatud, uuendustele avatud, usaldusväärne ja külalislahke väikeriik. Rahvaliit näeb Euroopa Liitu rahvusriikide liiduna, kus Eesti on mõtlev, algatusvõimeline ja tegus osaline. Meil on piisavalt teavet ja oskusi, et Euroopa Liidu poliitika kujundamisel teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida. Eesti on Euroopa Liidu liikmena partnerlusele tuginev kodanikuühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine tagab igale kodanikule eneseteostuse ja poliitilise kaasatuse võimaluse. Meie elukeskkonda iseloomustab sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud loodussäästlik areng, mille tagab õiglane ja tugev riik, rakendades hoolivat ja teadmispõhist poliitikat.
Euroopa Parlament
Euroopa Parlament on kodanike peamine ühisväljund Euroopa Liidus. See on ainus otsevalitav ning Eesti avaliku arvamuse silmis usaldusväärseim Euroopa Liidu institutsioon. Parlamendi mõjujõud ning tähtsus Euroopa Liidu poliitikaloomes on integratsiooni süvenedes üha kasvanud. Parlament osaleb ELi eelarveprotsessis, kinnitab ametisse komisjoni presidendi ja liikmed, nimetab ombudsmani, esitab ministrite nõukogule, Euroopa Komisjonile ning ühtse välis- ja julgeolekupoliitika eesistujale arupärimisi, moodustab vajadusel uurimiskomisjone ja delegatsioone. Parlamendi keskne töövorm on komisjon (kokku 23), aastas toimub 12 nelja päeva pikkust plenaaristungit. Saadikud jagunevad seitsme maailmavaatelise fraktsiooni vahel (või ei ole ühinenud ühegi fraktsiooniga). Eestist valitakse 7. juunil suletud nimekirjade põhimõttel 6 Euroopa Parlamendi saadikut 736st.
POLIITIKAVALDKONNAD
1. Euroopa Liidu tulevik
Euroopa on ajaloos olnud inimeste ja riikide silmis rohkem mõtteline kui geograafiline nähtus, mida tõlgendatakse rahvuslikust, poliitilisest või majanduslikust vaatenurgast johtuvalt. Tänane Euroopa Liit peab eelkõige suutma lahendada uusi ülesandeid, mille seast olulisemad on üleilmne finantskriis ja majandussurutis, vananev ühiskond, piiriülene kuritegevus, energiajulgeolek, kliimamuutused ning liikmesriikide elanike sotsiaalne ja regionaalne ebavõrdsus. Rahvaliit on seisukohal, et Euroopa Liidu tõhusama toimimise hinnaks ei tohi olla väikeste riikide üha vähenev otsustusõigus. Reformikavade keskmes peab olema konsensuskultuur, liikmesriikide solidaarsus ja rahvusliku eripäraga arvestamine.
Rahvaliit peab oluliseks Euroopa Liidu eeskuju rahu ja demokraatia tagamisel kogu maailmas, kuid eelkõige peab Euroopa Liit aitama kaasa konfliktide ennetamisele ja lahendamisele liidu vahetus naabruskonnas. Euroopa Liidu uksed peavad jääma avatuks potentsiaalsetele uutele liitujatele niivõrd, kuivõrd need riigid suudavad täita liikmesriikide kokkuleppena püstitatud liitumiskriteeriume, et säiliks liidu sisemine sidusus, stabiilsus ja efektiivse toimimise võimekus, vastamaks uutele üleilmsetele väljakutsetele. Rahvaliit on veendunud, et strateegilise julgeoleku küsimustes peab Euroopa Liit kõnelema kolmandate riikidega ühel häälel.
2. Eesti osalemine Euroopa Liidus
Alates 2004. aastast on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik. Eesti kodanikud näevad kasu Euroopa Liitu kuulumisest eelkõige uute töökohtade loomise, majanduskasvu kindlustamise ja Eesti „pehme" julgeoleku tagamise valguses. Siiski arvab enamik inimesi, et meil on väga väike mõju Euroopa Liidus tehtavatele otsustele. Põhjusi pole tarvis kaugelt otsida: debatt Euroopa Liidu teemade üle vaibus kohe pärast eelmisi Euroopa Parlamendi valimisi, Eesti inimeste teadlikkus Euroopa Liidust ei ole viie aasta jooksul kuigivõrd paranenud. 2004. aastal valitud Euroopa Parlamendi saadikute tegemistest kuuleme alles enne saabuvaid valimisi ning mitme uuringu andmetel ei tea enamik Eesti ametnikke meie eesmärke Euroopa Liidus.
Olukorras, kus iga päevaga kasvab Euroopa Liidu roll meie õigusloomes, peame õppima Euroopa Liidus täisväärtuslikult osalema ning tasakaalustatult seisma nii enda kui ka kõigi Euroopa riikide ühiste huvide eest. Meil peab olema piisavalt teavet ja oskusi, et Euroopa Liidu poliitika kujundamisel teiste riikidega võrdväärsena kaasa rääkida. Selleks tuleb eelkõige tõsta kodanike, poliitikute ja ametnike teadlikkust Euroopa Liidust. Samuti peame edaspidi koostöös eri huvirühmadega selgelt määratlema Eesti peaeesmärgid Euroopa Liidus ning arendama oskust leida teiste liikmesriikide hulgast koostööpartnereid ühiste huvide esindamiseks. Toetame Riigikogu aktiivsemat osalust ja rolli Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Rahvaliit ei pea õigeks Euroopa Liidu temaatikaga tegelevate ametnike politiseerimist, kuna Euroopa Liidu aeganõudvas õigusloomeprotsessis tulemuslik osalemine eeldab ühtsete erakonnaüleste seisukohtade järjepidevat esindamist. Peame oluliseks Eesti märksa suuremat toimekust otsustusprotsessi varajastel etappidel ja euroseadusandluse mõjuanalüüsiks vajaliku analüütilise baasi tugevdamist.
2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kuulus Eesti 27% valimisaktiivsusega Euroopa Liidu kõige loiumate riikide hulka. Nüüd on aeg muutusteks! Peame andma Euroopa Parlamendi saadiku tegevusele uue sisu, et Eestist kujuneks tegus ja eneseteadlik väike partnerriik ning parlamendisaadikud taastaksid sideme neid usaldanud valijatega. Rahvaliit on veendunud, et Euroopa Parlamendi saadik on Eesti kodanike esindaja Euroopa Liidus. Saadikud peavad olema eurodebati algatajad ja eestvedajad Eestis, Eesti kodanike kaasajad Euroopa Liidu otsustusprotsessidesse ning vajaliku informatsiooni ja kontaktide vahendajad. Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadik peab olema kursis siinsete inimeste murede ja rõõmudega, ta peab olema suuteline tõstatama Euroopa Parlamendis ja Eesti meediakanalites inimestele olulisi teemasid ning neile lahendust otsima.
3. Majandus ja rahandus
Rahvaliidu majanduspoliitika tugineb kolmele põhimõttele: stabiilne ja adekvaatne makrokeskkond, suund teadmispõhisele majandusele ning loodusvarade väärtustamine. Majandusareng peab olema suunatud inimarengu teenistusse. Oluline on kujundada vaba ja aus konkurentsikeskkond, tagada inimestele motiveeriva töö olemasolu ning soodustada ettevõtja ja töötaja partnerlust. Toetame Euroopa Liidu riikide ühiseid majanduspoliitilisi püüdlusi majandussurutisest väljumiseks.
Rahvaliit seisab piirkondlikult tasakaalustatud majandusarengu eest, selle eest, et igas Eesti paigas oleksid võrdsed võimalused arendada ettevõtlust, luua töökohti ning rahuldada inimeste sotsiaalseid vajadusi. Peame oluliseks omamaise ettevõtluse toetamist: kodumaisel kapitalil rajanev ettevõtlus on rahvuskultuuri oluline koostisosa; motiveeriva töö olemasolu seob inimesed kõige kindlamalt kodumaaga. Eriti tähis on väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine.
Rahvaliit toetab euroala edasist laienemist, sest see aitab tõsta Eesti usaldusväärsust ning edendada Euroopa Liidu majanduslikku lõimimist ja konkurentsivõimet. Euroopa Liidu majanduse stabiilse arengu ja ühtse tõhusa rahapoliitika tagamiseks on tähtis, et kõik euroalasse vastuvõetavad liikmesriigid täidaksid konvergentsi- ja stabiilsuskriteeriume. Liitumiskriteeriumide täitmise hindamisel on oluline tagada kõigi liikmesriikide võrdne kohtlemine. Toetame Eesti liitumist eurotsooniga tänase vahetuskursi alusel. Me ei nõustu krooni devalveerimisega.
4. Ettevõtete konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon
Vaba ettevõtlus ja aus konkurents on demokraatliku riigi majandusarengu eeldus. Eesti ja Euroopa Liidu üks tähtsamaid ülesandeid on üleminek teadmispõhisele majandusele. Vähese tööjõuga Eesti majanduse kandejõuks peab saama ekspordisuutlike ja kõrge lisandväärtusega tipptehnoloogiliste toodete ja teenuste pakkumine. Kasutame eurorahastu võimalusi selleks, et luua eesti haritlastele tingimused tööks ja erialaarenguks Eestis.
Teadmispõhine majandus algab haridusinvesteeringutest. Suuname eurorahastu vahendid teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisse (teadlaste koolitamine, teadlaskarjääri toetamine, maailmatasemel teaduse infrastruktuuri rajamine, teadus- ja arendusprojektide toetamine), et luua Eestis eeldused kõrgetasemeliseks uurimistööks. Samuti toetame elukestva õppe ja ettevõtliku mõtteviisi lõimumist kõigi haridustasemete ja institutsioonide programmide ning ühiskonnaelu valdkondadega. Selleks et aidata ettevõtetel tuua turule uusi tooteid ehk olla innovaatilised, peame oluliseks ülikoolide ning erasektori koostööd teadussiirdekeskuste väljakujunemisel. Valdkondlikud ülikoolide tippteadusvõrgustikud luuakse koostöös naaberriikidega. Teadus- ja arendustegevuses eelistame valdkondi, mille uurimistulemused on Eestis rakendatavad.
Üleilmse majandussurutise tingimustes Eesti ettevõtete toetamiseks peame eluliselt tähtsaks võtta eelarveperioodi 2007-2013 tõukevahendid kasutusele kiiremas korras. Oluline on luua õigusraamistik ka tõukevahendite etapiliseks väljamaksmiseks. Riigiametite haldussuutlikkus peab kasvama ja ettevõtete halduskoormus vähenema. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alustavate väikeettevõtete toetamisele, tunnustada tõhusate ja nutikate lahenduste loomist ning rakendamist igapäevases ettevõtluspraktikas.
Peame vajalikuks eraõiguslike nõustajate tõhusamat kaasamist koostööpartnerina maakondlike ettevõtluskeskuste tegevusse, et tagada õigustatud abisaajate parem teavitamine toetusmeetmetest ning võimaldada neil pühenduda lisaväärtust loovale põhitegevusele. Konkurentsivõime tõstmiseks mõeldud investeeringutoetuste määramisel peame õigeks eelistada neid tootmisvaldkondi, mis on tulevikus suutelised tootma rohkem, kui riigi sisenõudluse rahuldamine vajab. Peame oluliseks laiendada innovatsioonipoliitikast kasusaajate ringi, pöörates tehnoloogia arendajate kõrval väärilist tähelepanu ka valmislahenduste kasutuselevõtjaile, toetades nende arendusvõimekuse väljakujunemist ja kasvu.
Meie konkurentsivõime tagamiseks tuleb majandussurutise ajal rakendada infrastruktuuri loomiseks laenuraha ning toetada paindlike töövormide (osaajatöö, kaugtöö) kasutamist. Euroopa Liidu direktiivide kooskõlastamisele ja määruste ülevõtmisele peab eelnema ettevõtjaid ohustada võivate mõjude ja tagajärgede põhjalik analüüs.
5. Kodanikuühiskond
Eesti riigikorraldus põhineb kodanike motiveeritud, teadlikul ja aktiivsel tegevusel poliitika kujundamises. Soovime, et Eesti inimesed oleksid aktiivsed kodanikud, kes oskavad edukalt korraldada nii eraasju kui ka julgevad kaasa rääkida riigi poliitika kujundamisel. Diplomaatide kooli andmetel ca 2/3 juhtudel ei konsulteeri valitsusasutuste ametnikud Euroopa Liidus Eesti huvisid esindades siinsete huvirühmadega. Just kodanikuühenduste kaudu peavad poliitika kujundamise protsessi olema kaasatud üksikisikud, erinevad huvirühmad ja laiem avalikkus. Peame oluliseks kodanikuühenduste sisulist kaasamist õigusloomeprotsessi nii idee väljatöötamise etapil kui ka õigusaktide rakendamise mõju analüüsile.
Kodanikuühenduste püsiva toimimise tagamiseks ja projektipõhise rahastamise osatähtsuse vähendamiseks toetame Youth in Action programmi sarnase ühtse fondi loomist kodanikuühenduste tegevuskulude rahastamiseks Euroopa Liidu eelarvest.
Rahvaliit on seisukohal, et just Euroopa Parlamendi saadik peab olema sillaks Eesti kodanike ja Euroopa Liidu vahel. Euroopa Parlamendi saadikud peavad senisest enam ja regulaarselt suhtlema Eesti kodanikuühenduste ning eestkosteorganisatsioonidega. Käivitame Euroopa Parlamendi saadiku juhitava kodanikuühenduste ümarlaua ja pakume seeläbi kolmanda sektori organisatsioonidele väljundi Euroopa Liidu õigusloomes osaleda.
6. Haridus ja noored
Eesti hariduse sisu ja vorm peavad olema mitmekesised, arvestama õppijate huvide ning ühiskonna vajaduste ja võimalustega. Haridustaseme pidev kasv ja avarduvad eneseteostusvõimalused parandavad elukvaliteeti ning aitavad kaasa teadmispõhise, demokraatlikult toimiva ja konkurentsivõimelise Eesti arengule.
Kool on nii õppeasutus kui ka piirkonna arengukeskus - koht, kuhu koondub ühiskondlik ja kultuuriaktiiv. Väljaspool tõmbekeskusi tuleb eurorahastu võimalusi maksimaalselt kasutada paikkondliku koolielu ja noorte vaba aja sisustamise toetamiseks. Toetame avatud noortekeskuste võrgustiku tööd. Kõrgharidus peab olema tagatud kõigile võimekatele noortele, olenemata nende majanduslikust olukorrast. Eesti kõrg- ja rakendushariduse õppekavad ning diplomid tuleb kooskõlastada Euroopa ühisstandarditega, et iga noor saaks takistusteta õppida ükskõik millises Euroopa Liidu liikmesriigis.
Rahvaliit peab oluliseks kõigiti toetada noorte eestkosteorganisatsioone ja nende tegevust, sealhulgas üle-Euroopalisi katusorganisatsioone, sest just noorteühendustest sirguvad enese- ja ühiskonnateadlikud Euroopa Liidu kodanikud. Iga liikmesriigi õigusloomes tuleb arvestada eestkosteorganisatsioonide arvamusega ning luua nende tegevuseks vajalikud õigus- ja majandusgarantiid.
Igas Euroopa Liidu liikmesriigis peavad noortele olema loodud võrdsed võimalused tööturul osaleda, hoolimata nende soost, vanusest, rassist või muust eripärast. Noorte konkurentsivõime tõstmisel peame vajalikuks soodustada ettevõtlikkuse kui eluterve mõtteviisi ja hoiaku lõimimist kõigi ühiskonnaelu valdkondadega. Koolihariduse õppekavad peavad kõikidel tasemetel julgustama noori alustama ettevõtjakarjääri. Toetame vabatahtliku tegevuse arvestamist töö- ja õpikogemusena, sest noorte vabatahtlikkus on üks kodanikuühiskonna alussambaid, millele tugineb sotsiaalsel partnerlusel põhinev sidus ühiskond. Peame oluliseks luua ühtne laste ja noorte tervisepoliitika, mis muu hulgas hõlmab laialdast teavitustegevust tervislikest eluviisidest ja aitab kujundada õiget tervisekäitumist.
7. Sotsiaalpoliitika
Sotsiaalpoliitika toetab Eesti järjepidevat arengut, sotsiaalset ja piirkondlikku tasakaalu ning majanduse konkurentsivõimet avaliku, era- ja mittetulundussektori koostöös. Euroopa Liidu liikmesriikide ühine eesmärk on toimetulek demograafiliste muutuste ja nende kaasilmingutega, nagu tööjõupuudus ja uued üleilmsed haigused (diabeet, liigese- ja südamehaigused, rasvumine, HIV); muutunud oludega kohandamist nõuab kasvav vajadus sotsiaalkaitse järele ja kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumine.
Oluline on vähendada vigastuste ja õnnetussurmade arvu, selleks tuleb varasest lapseeast alates teha mõjusat selgitustööd ja karmistada liiklusreegleid. Selgitustöö alkoholi ja tubaka kahjulikkusest peab algama perekonnast ning jätkuma koolis ja töökohas. Narkomaania leviku tõkestamiseks tuleb meelemürgid muuta kättesaamatuks ning veenda noori narkootikumide kahjulikus toimes nende tulevasele pere- ja tööelule.
Rahvaliit on seisukohal, et Eesti peab tingimusteta täitma Euroopa sotsiaalharta neis artiklites sätestatut, millega ühinenud oleme. Nagu teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, peab ka Eesti lastele olema tagatud kodu, kooli ja ametiasutuste koostööle tuginev turvaline ning hooliv arengukeskkond. See annab juba eelkoolieas vajalikud oskused ja eeldused teha tervislikku eluviisi toetavaid valikuid, samuti piisava tugisüsteemi haiguste ennetamiseks ja õigeaegseks avastamiseks. Peame oluliseks ühtselt koordineeritud ennetustööd rahvatervise vallas, terviseprojektide tulemuslikkuse hindamist, samuti kogemuste vahetamist teiste liikmesriikidega. Toetame Euroopa Liidu eelarvest ühise terviseennetuse fondi loomist. Tagamaks elukohariigis kvaliteetse sotsiaalteenuse ja arstiabi kättesaadavus, tuleb kujundada teenustele ühtsed standardid. Inimväärne turvavõrgustik, tõhus sotsiaalkaitse ja riiklik pensionisüsteem peavad tagama eakatele, puudega inimestele ja töötutele täisväärtusliku elu ning võimalused soovi- ja jõukohaseks eneseteostuseks.
Sihipärane eelarvepoliitika ja Euroopa Liidu tõukefondide rakendamine peab võimaldama piirkonniti välja arendada kohalikule eripärale tugineva majandustegevuse ning piisavalt tugeva infrastruktuuri, vähendama perede ja üksikisikute majanduslikku ebavõrdsust ning sotsiaalset tõrjutust. Peame õigeks, et töösuhetes valitseb sotsiaalse partnerluse põhimõte ning et aktiivse tööturupoliitika ja elukestva õppe tarbeks eraldatakse riigieelarvest vahendeid Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Oleme siiski arvamusel, et Euroopa Liidu õigusloomes tuleb sotsiaalkaitse- ja töötururegulatsioonide ajakohastamisel arvestada ka liikmesriikide olukorda ning vajadusi peegeldavate sotsiaalpoliitika mudelite eripäraga.
8. Keel ja kultuur
Eestikeelne haridus, kultuuriloome ja avalik sfäär tagavad rahvuse säilimise ning eesti rahvusliku eneseteadvuse püsimise. Eesti kultuur on avatud ja elujõuline põhikultuur, Eestis toetatakse eri kultuuride dialoogi ja austatakse vähemusrahvuste kultuuritraditsioone.
Toetame kõigiti eurorahastu võimaluste kasutamist Eesti rahvuskultuuri arenguks ning piirkondlike eripärade tutvustamiseks. Euroopa Liidu kaasrahastatud nüüdisaegsed kultuurikeskused ja rahvamajad peavad looma inimestele võimaluse koonduda ning paikkondlikke traditsioone au sees hoida. Toetame uute tehnoloogiate kasutamist loomeprotsessis ja kultuuripärandi digitaliseerimist, pikaajalist digitaalset säilitamist ning interneti teel mitmekeelsena kättesaadavaks tegemist.
9. Regionaalareng ja maaelu
Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärk on tasandada piirkondade erinevusi. Rahvaliit soovib luua võrdsed võimalused eluks kõikjal Eestis. Olenemata elukohast peab inimestele olema taskukohase hinnaga tagatud ligipääs nüüdisaegsele avalikule teenusele. Euroopa Liidu eelarveperioodi 2004-2006 analüüs on näidanud, et regionaalprogrammid ei ole eesmärki täitnud - piirkondlik ebavõrdsus on pigem suurenenud. Rahvaliit peab tähtsaks võtta eelarveperioodi 2007-2013 tõukevahendid kohaliku arengu edendamiseks kasutusele oluliselt kiiremini. Riigi kesine haldussuutlikkus ei tohi pidurdada Eesti regionaalarengut!
Peame oluliseks luua eurorahastu meetmeid ja riiklikke algatusi siduv raamprogramm, toetamaks erainvesteeringuid väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Tõukevahendite osalusel peavad riigi- ja peamised vallateed saama tolmuvabaks, kõikjal peab olema kättesaadav puhas joogivesi, heitveepuhastus, vajalik elektrivõimsus ning kiire internetiühendus. Toetame kohalike omavalitsuste koostööprojekte ning vajadusel riikliku laenuraha kasutamist arendusprojektides omaosaluse sildrahastamiseks. Kohaliku arengu meetmete rakendamisel peame oluliseks arvestada lähimuspõhimõtet.
Maapiirkondade arengu vundamendiks on rahvuslik elustiil ja traditsiooniline maa-elulaad. Toetame kohalike koostöörühmade (LEADER) ja Kodukandi liikumise tegevust ning soodustame omaalgatuslikke investeeringuid küla elukeskkonna säilitamise, taastamise ja parandamise heaks. Peame oluliseks, et traditsioonilise turismikaubamärgi kõrval kujuneks Eestis välja iga piirkonna maaelule iseloomulik tootmis- ja majanduskaubamärk. Peame vajalikuks kujundada üleriigiline maaturismi ettevõtete võrk, mis pakub mitmekesiseid puhkamisvõimalusi kõikjal Eestis.
Euroopa Parlamendi saadikud ja liikmesriigid etendavad olulist rolli järgmise eelarveperioodi meetmete kujundamisel. Rahvaliit toetab ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostööd, andmaks eel- ja järelhinnangut toetusmeetmete ning tõukevahendite kasutamise tulemuslikkusele. Eesti peab eelkõige pöörama tähelepanu sellele, et saada Ühtekuuluvusfondist vahendeid oluliste infrastruktuuriobjektide (nt Via Baltica ja suured tugimaanteed) rajamiseks.
10. Põllumajandus
Eesti põllumajandus peab ühises Euroopa majandusruumis olema konkurentsivõimeline, suutma tervisliku kodumaise toiduga varustada nii oma rahva kui ka olla edukas välisturul. Põllumajandus peab Euroopa Liidu eelarvest saama piisava osa, et maapiirkondades säiliks elukeskkond ja tööhõive ning põllumajandustootjate sissetulek vastaks üldisele elustandardile.
Rahvaliit toetab Euroopa ühist muutumisvõimelist põllumajanduspoliitikat, mis arvestab tarbijate teisenenud vajaduste ja maailma kaubanduspoliitika arengutega. Peame oluliseks ühtlustada põllumajanduse otsetoetuste tase Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning toetame õiguspäraseid algatusi, abistamaks Eesti põllumehi Euroopa Liidu ühisturu ja rangete reeglite tingimustes. Toetame tootmispiirangute, sealhulgas piima tootmiskvootide ja maa tootmisest väljajätmise kohustuse, kaotamist ning riigiabi maksmist ühistel alustel.
Rahvaliit peab tähtsaks põllumajanduse arengu- ja uuenemisvõimet, mille olulisteks eeldusteks on baasuuringute piisav rahastamine, inimeste välja- ja ümberõpe ning uute tehnoloogiate juurutamine. Toetame väheväärtuslike ja kasutamata põllumaade kasutuselevõttu energiakultuuride kasvatamiseks ja taastuvenergia tootmiseks. Euroopa ühise põllumajanduspoliitika kavandamisel seisame õiguslike regulatsioonide lihtsustamise ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamise eest. Me ei pea õigeks seada Eesti põllumeestele Euroopa Liidu ühisreeglitest rangemad nõuded. Tõhusam nõustamissüsteem peab võimaldama põllumeestel ja maaettevõtjatel keskenduda põhitegevusalale.
Rahvaliit suhtub ettevaatlikkusega geneetiliselt muundatud organismidesse (GMO) ning pooldab ranget järelevalvet neid sisaldavate kultuuride kasvatamise ja kasutamise üle põllumajandustootmises. Toetame Euroopa Liidu eelarvest kaasrahastatavate üle-euroopaliste infokampaaniate korraldamist tarbijate paremaks teavitamiseks toidu päritolust, koostisest ja kvaliteedist.
11. Energeetika
Energeetika on üks Euroopa Liidu strateegilise julgeoleku tagamise võtmeküsimusi. Hästi toimiv energiaturg tagab Euroopa Liidu konkurentsivõime ja elanike heaolu, parandab keskkonnaseisundit ja julgeolekut. Euroopa Liit peab kujundama ühtse ja selge energiaalase välis- ja julgeolekupoliitika ning kõnelema energiat tootvate ja tarnivate riikidega ühte keelt. Rahvaliit toetab kriitilise energiainfrastruktuuri arvestatavat kaasrahastamist Euroopa Liidu eelarvest.
Energiamajandust puudutavad direktiivid peavad aitama tõhustada järelevalvet kolmandatest riikidest pärineva kapitali kontrollosaluse üle strateegiliselt olulistes energiaettevõtetes. Rahvaliit peab oluliseks, et nii Eesti kui ka Euroopa Liidu energiaportfell koosneks eri komponentidest, kus ühe energiaallika osakaal ei tohiks olla suurem kui 50% kogu portfellist. Eesti varustuskindluse tagamiseks tuleb luua tõhusam ühendus Põhjamaade elektrituru ja Lääne-Euroopaga, kuid Eesti täielik lahutamine Venemaast ei ole otstarbekas.
Oleme seisukohal, et kliimamuutusi käsitlevate direktiivide rakendamisel tuleb arvestada Eesti põlevkivienergeetika eripäraga, et elektri hind hüppeliselt ei tõuseks ega halveneks Eesti varustuskindlus. Rahvaliit toetab taastuvallikate ja biokütuste osakaalu suurendamist riigi energiatootmises ja -tarbimises ning peab vajalikuks tõsta elanike teadlikkust energiasäästlikust tarbimisest.
12. Keskkond ja loodushoid
Loodusrikkuste säästlik kasutamine ja keskkonnakaitse on meie elukeskkonna võtmeküsimus. Keskkonnakaitseaspektidega tuleb arvestada kogu Euroopa Liidu poliitika kujundamisel ja rakendamisel, tähtsate otsuste tegemisse kaasata ka laiem avalikkus.
Linnaruum on ligitõmbav, mitmekesine ja turvaline elu-, töö- ning puhkekeskkond, mis arvestab piirkonna loodusliku, ajaloolise ning kultuurilise eripäraga. Nüüdisaegsed, säästlikud ja loodussõbralikud tehnoloogialahendused moodustavad harmoonilise koosluse ajalooliste arhitektuuriväärtustega. Puhas õhk ja vesi on kõigile kättesaadavad, ebasoodsate keskkonnategurite (saaste, müra, kiirgus) mõju on minimaalne. Inimkeskses linnaruumis eelisarendatakse kergliiklusteid. Pargid ja rohealad on korrastatud, uuendatud ning pakuvad inimestele nii töö- kui ka puhkekeskkonnana igal aastaajal tegevust.
Toetame loodusliku mitmekesisuse säilitamist ja loodusvarade tõhusat kaitset, samuti keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja toodete väljatöötamist ning levikut. Peame oluliseks, et Euroopa Liidu õigusloomes arvestataks Eesti loodusliku, geograafilise ja majandusliku eripäraga, pidades muu hulgas silmas meie ettevõtete konkurentsivõimet maailmamajanduses. Soovime ettevõtjatega kooskõlastatud järk-järgulise ökoloogilise maksureformi kaudu kõrgemalt maksustada looduse kahjustamise ja loodusvarade kasutamise ning kehtestada tõhusama kontrolli piirangute järgimise üle.
Tõhusa keskkonnakaitse võtmeküsimuseks on tulemuslik piiriülene koostöö. Keskkonnaprobleemide lahendamisel tuleb lähtuda "saastaja maksab" põhimõttest. Peame vajalikuks Euroopa Liidu ühispoliitika abil tõsta nii inimeste keskkonnateadlikkust kui ka üksikisiku ja ettevõtja majandushuvi käituda keskkonnasäästlikult. Käsikäes uute tehnoloogiate juurutamisega toetame taastuvate energiaallikate jätkuvat kasutuselevõttu. Peame oluliseks Läänemere kui tundliku mereala kaitse tõhustamist ja Läänemere ressursside säästvat kasutamist. Konkurentsivõimelise merendussektori säilitamiseks ja arendamiseks on vaja parandada liikmesriikide haridus- ja teadusalast koostööd ning luua ühiseid õppe- ja teadusvõrgustikke. Toetame kõigiti Eestile loomuomaste maastike ja pärandkoosluste säilimist. Eluviisitoetuste kohaldamise tulemusena arendame Natura aladel säästlikku majandustegevust.
13. Sisejulgeolek
Õiguskorra ja sisejulgeolekusüsteemi eesmärk on tagada põhiseaduslike kodaniku- ja isikuvabaduste kaitse ning järgimine kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes. Seadused ja nende kohaldamine peavad vastama inimeste õiglustundele ning looma elu kavandamiseks vajaliku turvatunde. Eestile on oluline, et meie kodanikud saaksid Euroopas vabalt liikuda ja nende õigused oleksid ühtviisi kaitstud kogu Euroopas. Piirideta Euroopa lihtsustab ka kurjategijate liikumist ning seetõttu on oluline, et Euroopa astub ühiselt välja kuritegevuse vastu.
Rahvaliit peab oluliseks tõhustada Eesti korrakaitse- ja sisejulgeolekuasutuste koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et tõkestada piiriülest kuritegevust ja kiiresti reageerida suurõnnetustele. Väärtustame koostööd Europoli ja Eurojustiga. Eesti huvides on, et meie naaberriigid Euroopa Liidus ühineksid tsiviil- ja kriminaalõigust käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonidega.
Sisejulgeoleku ja õiguse valdkonnas on eriti tähtis, et regulatsioonide kooskõlastamisele eelneb põhjalik mõjuanalüüs ning arvestatakse riigi eripära ja vajadustega. Toetame Euroopa Liidu õigusaktide tervikteksti avaldamist ning peame vajalikuks anda Euroopa Liidu Teataja elektroonilisele interneti-versioonile ametlik staatus.
14. Välis- ja julgeolekupoliitika, sisseränne, suhted Venemaaga
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika loob meile kindlustunde omariikluse säilimises ja arengus; tagab siinsele elulaadile ja ühiskonnakorraldusele rahvusvahelise tunnustuse ning toetab meie majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Välis- ja julgeolekupoliitika aitab kaasa inimarengule ja säästvale arengule kogu maailmas ning põhineb suutlikkusel mõtestada ja teostada oma huve nii iseseisvalt kui ka koostöös partneritega. Olulistes välispoliitika küsimustes peame tähtsaks saavutada võimalikult suur siseriiklik üksmeel.
Rahvaliit toetab Eesti aktiivset osalemist Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kujundamises ja rahvusvahelist koostööd Eesti julgeoleku tagamisel. Eesti osalemine Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) algatustes aitab parandada Euroopa Liidu suutlikkust ja tõhustada tegevust Euroopa Liidu naabruskonna kriiside ennetamisel ning ohjamisel. Liikmesriigid peavad ÜVJP-s ja EJKP-s osalema solidaarselt, igaühe strateegilise võimekuse kohaselt.
Rahvaliit on seisukohal, et Euroopa Liit vajab ühtset rändepoliitikat ning tervikkäsitust rändega seotud küsimuste lahendamisel. Peame oluliseks kujundada Euroopa Liidu tasandil selline seadusandlus, mis soodustab eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sisserännet ning viibimist Euroopa Liidus. Oleme huvitatud ühtsest kõrgtasemel seiresüsteemi arendamisest kogu Euroopa Liidu välispiiri valvamisel.
Eestile on olulised head kahepoolsed suhted Venemaaga. Need peaksid põhinema eelkõige majandus-, naabrus-, keskkonna-, haridus-, teadus- ja kultuurikoostööl ning praktilisel mõlemapoolsel kasul. Rahvusvaheliste organisatsioonide väärtuspõhine poliitika Venemaa suunal peab tuginema Euroopa Liidu riikide ühistele seisukohtadele. Partnerlussuhete arendamisel Venemaaga peab Euroopa Liit kõnelema ühte keelt.
Arvestades hiljutisi muutusi rahvusvaheliste suhete süsteemis ning Eesti tagasihoidlikku osalemist Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel, peame suurendama COREPER II valdkondadega tegelevate diplomaatide hulka Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures.
15. Naabruspoliitika ja arengukoostöö
2004. aastal käivitatud naabruspoliitika keskmes on arendada häid suhteid Euroopa Liidu naaberriikidega. Arengukoostöö peamine ülesanne on parandada arenguriikide ja üleminekumajandusega riikide majanduslikku ja sotsiaalset heaolu, vähendada vaesust, arendada majandust, tagada inimõigused, edendada demokraatiat ning lahendada keskkonnaprobleeme.
Peame oluliseks suunata Eesti välispoliitika ennekõike „pehme" mõõtme tegevusse, nagu haridus-, teadus-, kunsti-, kultuuri- ja kodanikuühiskonna-alane koostöö. Soovime naabrus- ja arengupoliitika sihtriikides eelkõige oskusteavet vahendades kaasa aidata, et kujundada kõigist inimestest ühiskonna täieõiguslik liige, kes annab oma panuse riigi sotsiaalsesse, poliitilisse ja majanduslikku arengusse. Oleme seisukohal, et arengukoostöös tuleb eelkõige tugineda inimestele, mitte püüda muuta riigikorraldust. Seetõttu on tähtis, et Eesti arengukoostöö programmis osaleksid üha enam ka era- ja mittetulundussektor. Peame oma algatustes olema järjepidevad ning mõistma, et muutused arengukoostöö sihtriikides võtavad aega. Väga oluline on arvestada kohalike elanike kultuuritraditsioonide, ootuste ja vajadustega. Toetame Eesti suurenevat panust maailmahariduse, seksuaaltervise ja imikute suremuse vähendamise programmis.
Me ei pea õigeks eirata suhtlemist riikidega, kel on meist erinev arusaam demokraatlikest väärtustest või riigikorraldusest. Isolatsiooni sattumine ei ole nende riikide kodanike jaoks mitte lahendus, vaid takistus soovitud muutuste teel.
