Eestile on suuliselt pakutud kahe Süüria perekonna vastuvõtmist, algavad põhjalikud taustauuringud
Eesti saatis 18. detsembril teavituse, et on valmis alates jaanuarist Itaaliast kaitset vajavaid inimesi vastu võtma. "Seega Itaalia ametnikel on teadmine Eesti valmisolekust inimesi vastu võtta olemas ning juba töötatakse selle nimel, et Eesti poolt saadetud tingimustel ja meie eelistatud profiilidele vastavaid inimesi leida," rääkis Delfile siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets.
Klopets nentis, et seni ei ole Eesti ümberpaigutamise raames kaitset vajavaid inimesi veel vastu võtnud. Diplomaatilisel kohtumisel on Eestile aga pakutud kahe Süüria perekonna vastuvõtmist. "Kui Itaalia pakub mainitud kahe perekonna toimikud ka ametlikult (kirjalikult), saame edasi liikuda," sõnas Klopets.
Selleks, et Eestisse jõuda, peavad põgenikud läbima põhjaliku taustakontrolli. Esmalt kontrollivad rahvusvahelise kaitse taotlejate tausta Itaalia ametnikud, keda aitavad kohapeal FRONTEXi (Euroopa Piirivalveagentuur) ja EASO (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet) töötajad. "Inimeste kohta tehakse päringuid rahvusvahelistest andmebaasidest ning viiakse läbi vajalikul hulgal intervjuusid veendumaks selles, et inimese ütlused ja reaalsed faktid ühtiksid," rääkis Klopets. Kui kaitsevajadus on tuvastatud, viivad taustakontrolli läbi ka Eesti ametnikud. Kontrolli tulemusena veendutakse selles, et need inimesed ei kujutaks avalikule korrale ja riigi julgeolekule ohtu. "Taustauuringutega alustab Eesti siis, kui meile on sobivad inimesed ka ametlikult pakutud," lausus Klopets.
"Enne kui rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed Eestisse saabuvad, teostab Eesti esmajoones nende inimeste osas rahvusvahelise kaitse ja elamisloa menetluse, mh tuvastatakse, et nad ei kujuta endast ohtu Eesti julgeolekule ja avalikule korrale," rääkis Klopets, kes rõhutas, et lisaks on vaja, et ka inimene ise oleks nõus ümberpaigutamise protsessis osalema. "Vahetult pärast Eestilt heakskiidu saamist teavitab Itaalia ümberpaigutatavat inimest kirjalikult otsusest tulla Eestisse, mida inimesel on õigus Itaalias kohapeal vaidlustada. Samuti on oluline mainida, et enne kui rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed Eestisse saabuvad, läbivad nad lühiajalise Eestit tutvustava koolituse."
Eestisse jõudnuid ootab ees terve rodu toiminguid
Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Karel Hanni ütles Delfile, et nagu siseminister Hanno Pevkur eelmisel nädalal ütles, peaks paar esimest perekonda Eestisse jõudma jaanuaris või veebruaris. Perede vastuvõtmisel on tema sõnul aktiivne roll nii valdkonna MTÜ-del kui ka teistel partneritel, kelle abi ja toega leitakse neile elukohad.
"Kuna perede profiil ei ole veel teada, siis pole neile lastaia- ega koolikohti broneeritud. Ka töökohad sõltuvad konkreetsest inimesest ning seda ei saa eelnevalt määrata," sedastas Hanni. "Teisalt on kindlasti eesmärgiks, et Eestisse vastuvõetavad inimesed oleksid tööturul aktiivsed ja valmis ning võimelised endale ise tööga sissetuleku tagama."
Kui pered on Eestisse jõudnud, ootab neid esmalt ees siinse eluga kohanemine ja erinevad toimingud, mille juures neid abistatakse, näiteks elukoha registreerimine, vajadusel töötukassas registreerimine, tervisekontroll, kohanemiskoolitus, eesti keele õpe, laste kooli ja lasteaeda registreerimine jne. "Kuna toiminguid on palju ja muutused suured, siis vajavad pered uues elukeskkonnas nõu ja tuge. See ei tähenda, et kõik toimingud nende eest ära tehakse, vaid tähtis on neid juhendada ja vajadusel toetada," lisas Hanni.
