Kliimamuutustega seotud suurte loodusõnnetuste otsene oht on Eestis väiksem kui Kesk- ja Lääne-Euroopas, kuid see, mis praegu Tšehhis või Krasnodaris on, võib teadlaste töögrupi juhi Rein Ahase sõnul juhtuda ka Eestis.

Teadustöö tulemused viitavad vajadusele olla valmis katastroofideks, et neid ennetada või paratamatute loodusõnnetuste kahjulikku mõju vähendada, teatas BNS-ile Tartu ülikooli pressiesindaja.

Geograafide teadustöö põhjal selgub, et paljud Eestis kehtivad planeerimise ja projekteerimise normid ja arusaamad on iganenud. Näiteks peavad investorid olema teadlikud riskidest, kui ehitatakse üleujutustele avatud aladele rannal ja veekogude lähistel.

Metsanduses ja põllumajanduses tuleb kavandada koosluste tuulekindlust ja õhu liikumise dünaamikat. Maaparandust võiks lubada vaid erandina, sest suur osa Euroopa üleujutustest on põhjustatud vee kiirest äravoolust kunstlike süsteemide abil.

“Uut lähenemist on vaja kõigil elualadel. Vastasel juhul peab riik hiljem ulatuslikke kahjusid korvama,” hoiatavad teadlased.

Teadlased leidsid, et viimase saja aasta Maa kliimamuutuste taustal on eriti palju muutunud kliima Läänemere piirkonnas ja sealhulgas Eestis.

Seda regionaalset efekti seostavad teadlased Atlandi ookeanilt pärinevate õhumasside mõju suurenemisega ja Läänemere seisundi muutumisega. Soojenemise tõttu on kõige enam muutunud talved ja kevaded — talved on kuni 40 päeva lühemad, pakast ja lund esineb vähem, kevad ja suvi algavad üle kuu aja varem.

Kliimamuutustega nihkuvad aastaajad, muutuvad looduslike koosluste ja liikide levilad, kultuurtaimede kasvuks sobivad tingimused ning väga oluliselt on muutumas lumikate ja jäärežiim. See mõjutab kõiki elualasid.

Näiteks ei ole käesoleval suvel levinud vetikate ja põllukahjurite ebaharilik vohamine ainult vee suvisest soojusest põhjustatud. Eeltingimused soojalembeste liikide laialdaseks levikuks tekivad pehmete ja lühikeste ning jäävabade talvede sagenemise tõttu Läänemere piirkonnas, leidsid teadlased.

Tartu ülikooli teadlased uurisid kliimamuutusi Euroopa Komisjoni uurimisprogrammi raames koos Saksa, Prantsuse, Vene, Austria ja Šveitsi uurimisgruppide ning Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudiga.

Eesti teadlaste töögruppi juhtis filosoofiadoktor Rein Ahas ning sinna kuulusid teiste seas ka dotsent Jaak Jaagus ja erakorraline teadur Anto Aasa.