Ekspresident Lennart Meri ja tema usinad õpilased, eriti reformierakonnast Siim Kallas, Kristiina Ojuland, Rein Lang ja Urmas Paet, on kas või täna, püsti seistes ja käsi kõrva ääres, nõus Venemaaga piirilepingu alla kirjutama — nagu oleks neil sipelgad püksis, kirjutab Leps SL Õhtulehe arvamusküljel.

„Ma ei väsi kordamast: Eesti maismaa piirialade mahamüümine algas Meri ja Jeltsini poolt Moskvas meile väga kahjulike ja alandavate lepingute allakirjutamisega 1994. aasta juulis,” ütleb Leps.

Kelle huvisid eelmainitud härrad ja proua kaitsevad, küsib Leips. „On täiesti selge, et mitte eestlaste huve, kuna enamikul juhtudest on siin tegemist oma isiklike huvidega või halvimal juhul meie suurele idanaabrile oma isiklike pattude lunastamisega ehk võla tasumisega.”

Meri ja Langi nimetab Leps parteituteks seltsimeesteks. Meri oli ENSV Kirjanike Liidu välissekretär ja VEKSA aktiivne töömesilane. Lang sai kohe pärast TÜ õigusteaduskonna lõpetamist 1980. aastal tööle Advokaatide kolleegiumi Injurkollegija Eesti esinduses Tallinnas Tatari uulitsas „Oleme ausad, need olid puhtakujulised KGB asutused,” nendib autor.

„Kompartei nomenklatuuri kuulunud, kõigile tuntud 10-miljoni-dollari-mees /-/ Siim Kallas jätkas tollase president Meri näpunäidete järgi endise Vene peaministri Jevgeni Primakoviga Petroskois 1996. aastal Eesti idapoolsete maismaa-alade mahaparseldamist,” kirjutab Leps.

Kristiina Ojuland aga ajas Lepsi sõnul välisministrina peamiselt ainult oma asja, joostes mööda Euroopat ringi saamaks ENPA peasekretäriks.

Praegust välisministrit Urmas Paeti nimetab Leps algajaks. Talle aga võivat nooruse (30) tõttu anda Eesti lähiajaloo ja välispoliitika mittetundmise andeks. „Kuid välisministrina peab ta ikkagi aru saama, et meil pole piirileppe allakirjutamisega kuhugi kiiret. Venemaal on sellega kiire. Ja kui neil on selle asjaga kiire, siis andku meile kohe nende okupeeritud maa-alad tagasi või maksku Eesti esitatud kopsakas kompensatsioonisumma.”