Virtuaalne protest algas 4. juuli varahommikul ning lõppeb 5. juulil pärast Euroopa Parlamendi hääletust, millega otsustatakse direktiivikavandi avamine täiendusteks.

"Kavandatavad muudatused teenivad eelkõige suurettevõtete huve ning jätavad täitmata lubaduse viia autoriõigus kooskõlla digiajastu infojagamise põhimõtetega" selgitab Wikimedia Eesti juhatuse esimees Eva Lepik. "Panoraamivabaduse ja avaliku omandi tugeva seadusliku kaitse asemel oleme saanud tsensuurimasinad ja lingimaksu. Väljendame oma protestiga solidaarsust Wikimedia liikumise, blokaadis osalevate Vikipeedia väljaannete ja kogu maailma netikasutajatega."

"Vikipeedia kogukond ei ole nii kitsarinnaline, et laseks ülejäänud Internetil kannatada ainuüksi seetõttu, et meile ollakse valmis meie suuruse tõttu head ja paremat pakkuma," kinnitab Vikipeedia asutaja Jimmy Wales vastusena Euroopa Komisjoni meelitustele Twitteris. "Õiglus on see, mis loeb."

Ligipääsu entsüklopeediale blokeeris esimesena itaaliakeelne Vikipeedia 3. juulil, itaallaste eeskuju on 4. juuli hommiku seisuga järginud Hispaania, Läti ning Eesti võrguentsüklopeediad.