“Kui kasvuhoonegaaside heitkoguste müük hakkab väga hästi sujuma, teenime juba tänavu sellega sadu miljoneid kroone, võib-olla isegi miljardi,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. “Seda raha saame kasutada keskkonnasõbralike projektide rahastamiseks, näiteks renoveerida soojatrasse, rajada soojuse- ja elektri koostootmisjaamu jne.”

Tegu on Kyoto kliimaprotokolli järgi eraldatud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega, mida riik tänu majanduse ümberkujundamisele enam nii palju ei vaja. Riikidevaheline kauplemine
toimubki Kyoto kliimaprotokolli raames ja ei ole seotud EL ettevõtete kvoodikaubandusega.

Välisõhu kaitse seaduses kavandatud muudatus annab muuhulgas keskkonnaministrile õiguse sõlmida SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega heitkoguse ühikutega kauplemise korraldamise üleandmiseks ja saadud vahendite projektidesse suunamiseks halduslepingu. Lepingu kohaselt on
KIKi ülesanne müügitehingute ettevalmistamine, potentsiaalsete ostjatega läbirääkimiste pidamine ja sõltuvalt projektist ka müügituluga roheliste projektide rahastamise korraldamine.

Eestil on vabu heitkoguseid 85,19 miljonit tonni ekvivalenti ehk 17,19 miljonit tonni aastas. Lõpusirgele on jõudmas Eesti esimene heitkoguste müügitehing Austria Vabariigiga.