Eesti veisel hullulehmatõve kahtlus
“BSE ei kuulu eriti ohtlikke taudide hulka ning selle tõrjumiseks ei moodustata riiklikku ja kohalikku loomatauditõrje komisjoni,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ja lisas, et tõrjemeetmete rakendamine kuulub sel juhul veterinaar- ja toiduameti kohaliku asutuse pädevusse.
Hullulehmatõve üksikjuhte on lähiajal avastatud ka Soomes ning Rootsis.
Haiguskahtluse alusel on looma päritolukarjale kehtestatud kitsendused ning veise lihakeha, tapasaadused ja loomsed kõrvalsaadused on hävitatud. Välja on selgitatud looma elusolevad järglased ning jätkub kohordi väljaselgitamine.
Kohort on veiste rühm, kuhu kuuluvad loomad, kes on sündinud samas karjas 12 kuud enne või 12 kuud pärast nakatunud looma sündi, ning loomad, kes on esimese eluaasta jooksul koos nakatunud loomaga kasvanud ja saanud sama sööta.
Kinnitatud diagnoosi korral kohorti kuuluvad loomad hukatakse ja hävitatakse ning nende väärtus kompenseeritakse põllumajandusministri määrusega kehtestatud korras.
2002. aasta algusest on ennetusmeetmena tapmisel kohustus eraldada eri riskiastmega materjalid (seljaaju, peaaju, mandlid, kolju koos aju ja silmadega, soolestik) ja nende hävitamine matmispaikades (kuni 1.jaanuar 2005.) ja jäätmekäitlustehases hävitamine alates 2005. jaanuarist.
Vaatamata nimetatud abinõudele, mis garanteerivad, et kõik koed, mis võiksid sisaldada haigustekitavat valguosakest, ei satu toiduahelasse, on tarbija täieliku ohutuse tagamiseks ka alates 2002.aastast rakendatud BSE seireprogrammi, mille raames uuritakse kõik üle 24 kuu vanused hukkunud, hukatud, haigena tapetud ja hädatapetud ning kõik üle 30 kuu vanused tervena inimtoiduks tapetud veised.
Hullulehmatõbi on veiste nakkushaigus, millesse nakatumise korral loom sureb närvikoe kahjustumise tõttu. Haiguse põhjustajaks ja nakkuse ülekandjaks on valguosake ehk prioon. Erinevatel loomadel esinevat valguosakestest põhjustatud haigust nimetatakse üldnimetusega TSE (transmissiivne spongiforme entsefalopaatia) tulenevalt ingliskeelsest nimetusest, mis lahtiseletatult tähendab nakkav ajukoe käsnjas kahjustus, mille tagajärjel ajukoe rakud hävivad.
Tõvele on iseloomulik aeglane kulg, silmaga nähtavad haiguse tunnused ilmnevad nakatunud loomal alles neli-viis aastat peale nakatumist, kuid hoolimata aeglasest avaldumisest ei ole haigus ravitav ning loom, kes on juba haige, sureb mõne kuu jooksul. Haigustekitaja kahjustab ainult närvikudet, haigust ei ole võimalik elusloomal diagnoosida, kuna laboratoorselt uuritakse haiguse suhtes looma ajukude.
Haigusetekitaja esineb närvikoes ja teda ei leidu piimas ega lihas.
