Eesti valjuhäälseim kahepaikne sai kaitsekava

 (3)
Konnad teel
Foto: Andres Putting

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas täna tegevuskava kõre ehk juttselg-kärnkonna kaitse korraldamiseks järgmise viie aasta vältel.

Kõre ehk juttselg-kärnkonn on üks meie väiksemaid kuid samas
valjuhäälsemaid kahepaikseid, kelle iseloomulik vali kõrin oli 20.
sajandi esimesel poolel tavaliseks kevadhääleks Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Alates 1960.-1970. aastatest on kõre arvukus Eestis pidevalt
langenud, jõudes praeguseks seisu, kus liik on kadunud pea kogu
varasemalt levikualalt ning säilinud vaid 15 isoleeritud asurkonnana.
See tendents pole aga omane mitte üksnes Eestile, vaid esineb pea kõigis
kõre levilariikides. Seetõttu on kõre lisaks esimesele kaitsekategooriale kantud ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi neljandasse lisasse.

Kõre hääbumise peamiseks põhjuseks võib pidada liigile sobivate
elupaikade kadumist. Tegemist on avamaastikku vajava liigiga, kes Eestis
on asustanud peamiselt avatud luitealasid, loopealseid ja majandatud
rannaniite. 20. sajandi II poolel metsastati aga suur osa luitealadest.
Samuti lõppes või vähenes rannaniitudel ja loopealsetel niitmine ning
karjatamine, mistõttu need alad võsastusid ja roostusid. Lisaks avaldas
kõre elupaikadele väga tugevat negatiivset mõju maaparandus ning
nõukogudeaegne kunstväetiste ja taimekaitsemürkide kasutamine.

Tegevuskava peamiseks eesmärgiks on tagada olemasolevate asurkondade
säilimine ning liigi arvukuse üldine tõus Eestis. Seda eesmärki
loodetakse saavutada eelkõige kõre elupaikade taastamise ja hooldamise
kaudu. See on aga võimalik vaid tihedas koostöös kohalike elanikega,
kellele antakse abi nii kariloomade soetamisel, karjaaedade ehitamisel
kui ka roo tõrjumisel.

Kuna elupaikade taastamine on aeganõudev tegevus, siis selleks, et
väikesearvulised säilinud kõreasurkonnad jõuaksid sobiva elupaiga
taastekkimise ära oodata, kindlustatakse nende iga-aastane järelkasv
toetava kudu ja kulleste üleskasvatamisega. Viimase edukaks
läbiviimiseks on ette nähtud spetsiaalse kasvatuskeskuse loomine
Matsalu rahvuspargi juurde, Penijõele.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare