Venelased ei saa vabandust paluda, sest siis hakatakse kahjutasu nõudma, kirjutab end küüditatute pojaks nimetav ärimees Heldur Meerits Eesti Päevalehe arvamusveerul.

„Loomulikult ongi nii meil kui ka meie saatusekaaslastel tehtud pikad arvestused selle kohta, kui suur on meie kannatuste hind. Siiski ei saa neid summasid pidada samaväärseks tuleviku turvatundega.”

Eesti on Meeritsa sõnul juba suutnud Venemaale majandusabi anda ja suudab ka edaspidi. „Ka kokkuarvestatud kahju-nõuded võiksime maha kanda ja lugeda selle raha Venemaale antud arenguabiks.”

Venemaalt vabanduse nõudmine pole sugugi mitte mineviku klaarimine ja neile “tagasitegemine”, nendib autor. „Vabandus, oma vigade tunnistamine on kõige otsesemas seoses Eesti julgeolekuga järgmistel kümnenditel.”

Meeritsa sõnul on lisaterritooriumide võitmine oluline osa Venemaa kodanike eneseväärikusest. „Vladimir Putini Venemaal naasevad ühiskondliku tunnustuse särasse Jossif Stalin ja Feliks Dzeržinski, rääkimata Nõukogude Liidu lagunemise pidamisest 20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks.”

Tõtt-öelda elame ju endiselt Vene agressiooni hirmus, nendib Meerits. „Turvatunnet suurendavaid signaale Venemaalt ei tule, pigem vastupidi. Ja ainult NATO vihmavari pakubki praegu turvatunnet.”