Eesti tööturg vajab täiendavalt üle 130 000 inimese
Kõige rohkem mõjutab tööjõuvajadust tänaste töötajate asendusvajadus, märgitakse ministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosis.
2018. aastaks lahkub tööturult hinnanguliselt kokku 110 000-120 000 inimest ehk iga viies töötaja.
Ka hõivatute arv suureneb ligi 20 000 võrra, kuid hõive kasvust tulenev täiendav vajadus on kordades väiksem töötajate asendusvajadusest.
Uute töötajate arv võiks rahvastikuprognoosi kohaselt hakata veidi suurenema 2020. aasta paiku.
Prognoosiperioodil tööturule sisenevate noorte arv on mõnevõrra väiksem, kuid samas eeldatakse ka tööpuuduse alanemist.
Inimeste kõrge tööturu aktiivsuse määra korral vastab prognoositud hõive tasemele (628 000 hõivatut) tööpuuduse määr veidi üle kuue protsendi.
Pikemas perspektiivis hakkab tööealise elanikkonna vähenemise tõttu hõivatute arv siiski langema.
Kõige rohkem vajatakse prognoosiperioodil töötajaid töötlevas tööstuses, kaubandussektoris, ehituses, hariduses, veonduses ja laonduses.
Samas kui vaadata töötajate suhtelist vajadust võrreldes tänase töötajate arvuga, joonistuvad välja kaks gruppi – kiire kasvuga valdkonnad, kus tekib juurde täiendavaid töökohti, ning tegevusalad, kus töötajate kõrgema keskmise vanuse tõttu lahkuvad lähiaastatel paljud töötajad tööturult.
Hõivatute arvu kiiremat kasvu nähakse ette eelkõige valdkondades, kus loodav lisandväärtus töötaja kohta on suurem või on potentsiaali selle kasvatamiseks, näiteks info ja side sektor, masinatööstus, elektroonikatööstus.
Samuti eeldatakse tulenevalt elanikkonna vananemisest tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste pakkumise kasvu. Võrreldes tänase olukorraga on ette näha hõivatute kasvu paljudel tegevusaladel, kuid see on seotud kriisist taastumisega.
Tervishoius suurendab tööjõuvajadust ka suurem vanemaealiste töötajate osatähtsus, kes lähiaastatel lahkuvad tööturult. Kõrgema keskmise vanusega paistavad silma veel näiteks kinnisvaraalane tegevus, haridus, taime- ja loomakasvatus, kalandus.
Kuna asendusvajadus mängib suurt rolli tööjõuvajaduse kujunemisel, siis võib ka väheneva töökohtade arvuga tegevusaladel olla suhteline tööjõuvajadus üsna suur.
Majandusstruktuuri muutumine keerulisema ja suuremat väärtust loovamate tegevuste suunas kajastub ka ametialade tasandil. Peaaegu kõigis harudes kasvab vajadus eelkõige spetsialistide ning oskustööliste ja seadmeoperaatorite järele, selgelt on langemas lihttöö osatähtsus.
Kogu hõive kasvust annavad ligi 70 protsenti spetsialistid, 30 protsenti oskustöölised, juhtide ja teenindajate arv suureneb lihttööliste arvu vähenemisega samas suurusjärgus.
Haridustasemete lõikes viitab prognoos tänasest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad.
Üldise trendina võib siiski välja tuua kasvava vajaduse kõrgema haridustasemega töötajate järele.
