Paeti sõnul on Moldoval suveräänne õigus otsustada oma tuleviku üle.

„Surve avaldamine, sealhulgas kaubandussuhete kaudu, eesmärgiga mõjutada riiki loobuma lähenemast Euroopa Liidule ei ole vastuvõetav,“ rõhutas ta. Venemaa on kehtestanud Moldova veinidele ja põllumajandustoodetele impordikeelu.

Paeti sõnul on Eesti eesmärk Euroopa Liidu ja Moldova assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe sõlmimine enne järgmist suve.

Eesti välisminister innustas Moldova peaministrit tegema enam selgitustööd ELiga lõimumise kasulikkusest vabakaubanduse ja isikute vaba liikumise näitel. „Moldova senine lõimumine Euroopa Liiduga on olnud eeskujuks teistele Idapartnerluse riikidele,“ sõnas Paet. Ta lisas, et oluline on kasutada kõiki võimalusi Transnistria positiivseks kaasamiseks selles protsessis. „Transnistria konflikt ei tohi takistada Moldova lõimumist EL-iga,“ märkis ta.

Moldova on Eesti jaoks jätkuvalt üks arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest. „Jätkame omaltpoolt Moldova toetamist läbi arengukoostöö, et aidata igati kaasa Moldova poliitilisele ja majanduslikule lõimumisele ning innustame ka teisi ELi liikmesriike Moldovat enam toetama,“ ütles Paet. „Alates 2011. aastast oleme kahekordistanud Moldovale suunatud arengukoostöö toetust. 2012. aastal oli see ligi 500 000 eurot ning sarnases suurusjärgus on see ka 2013. aastal,“ lisas ta.

Paet kinnitas, et Eesti jätkab arengukoostöö stipendiumitega Moldova üliõpilaste, riigiametnike ja diplomaatide õpingute toetamist Eesti ülikoolides ja Eesti Diplomaatide Koolis.

Kohtudes Moldova välisministri Natalia Ghermaniga ütles Paet, et Eesti peab väärtuslikeks Moldova kogemusi demokraatiat ülesehitavate ühiskondade jaoks. „On positiivne, et Moldova osaleb Demokraatiate Ühenduse tegevuses ja selle raames uusi demokraatiaid toetavas LEND projektis, kus Moldova eksperdid on kaasatud Tuneesia uue põhiseaduse nõustamisprotsessi,“ toonitas Paet.