Euroopa Liidu üldasjade nõukogu istungil, kus arutati Euroopa Liidu laienemispoliitika hetkeseisu ja arenguid nii kandidaatriikides kui tulevastes kandidaatriikides, rõhutas välisminister Urmas Paet, et Eesti toetab kandidaatriigi staatuse andmist Albaaniale, liitumiskõneluste alustamist Serbia ja Makedooniaga ning uute läbirääkimispeatükkide avamist Türgiga ja Montenegroga.
Rääkides arengutest Serbias ja Kosovos, tunnustas Paet Euroopa Liidu kõrge esindaja Catherine Ashtoni vahendatud edusamme Serbia ja Kosovo suhetes ning toonitas, et Põhja-Kosovo olukord nõuab jätkuvat pingutust ja tahet mõlemalt poolt, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
„Serbia on näidanud Belgradi-Priština dialoogi suhtes pühendumust ning liitumisläbirääkimiste avamine ELiga peaks toimuma järgmise aasta jaanuaris,” ütles ta. Kosovoga alustati stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu läbirääkimisi septembris ning protsessiga loodetakse lõpule jõuda 2014. aasta kevadel.
Sügisene Euroopa Komisjoni eduaruanne soovitas juba mitmendat korda avada Makedooniaga liitumisläbirääkimised, mis on seni takerdunud riigi nimeküsimusele. Paeti sõnul toetab Eesti liitumisläbirääkimiste avamist Makedooniaga. „Edasiliikumine annaks tõuke nimeküsimuse lahendamiseks ning oleks eri rahvusgruppe ühendavaks jõuks,” märkis ta.
Välisministri hinnangul on oluline, et liitumisläbirääkimistel nii Türgi kui ka Montenegroga liigutaks edasi õigusriiki käsitlevates peatükkides.
Paeti sõnul on Albaania teinud tugevat kodutööd, täites vajalikud tingimused, et anda talle ELi kandidaatriigi staatus. „Kandidaadistaatuse andmine innustaks nii uut valitsust kui ka tunnustaks eelmise valitsuse Euroopa Liidu suunalist tööd, suurendades võimalust Albaaniat positiivselt lõimumisprotsessi kaasata,” märkis ta.
Euroopa Liidu laienemine baseerub rangete tingimuste täitmisel, mis sisaldavad struktuursete reformide ja konkurentsivõime tõstmise programme. Nende reformide läbiviimiseks on ette nähtud ka Euroopa Liidu abiinstrument IPA II, mille maht on järgmise eelarveperioodi jooksul (2014-2020) 11,7 miljardit eurot.
