Eesti täiskasvanute oskused on maailmas parimatega võrreldes üle keskmise
Eesti keskealisel ja vanemal põlvkonnal on raskusi tänapäeva IT-rikkas maailmas väga vajalike probleemilahendusoskuste omandamise ja hoidmisega, kuid meie noored on samal tasemel teiste riikide eakaaslastega, teatas haridus- ja teadusministeerium.
Eestis on peamised infotöötlusoskused – funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline kirjaoskus – paremad kui osalenud 24 riigis keskmiselt. Funktsionaalses lugemisoskuses on Eesti kõikide riikide seas 7. kohal ja meie noored keskmiselt 5. kohal. Matemaatilise kirjaoskuse poolest on Eesti tulemus 11. kohal ning meie noored 7. kohal. Arvutikasutusoskuse ja -julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tasemelt on Eesti riikide järjestuses 16., kuid noored samas 12. kohal.
Uuring võrdles Eesti inimeste oskusi maailma parimate ja edukaimate riikidega. Infotöötlusoskuste põhjal võib öelda, et Eesti tänapäevase hariduse kvaliteet on teiste riikidega võrreldes kõrgel tasemel: põhi- ja keskharidusega noorte oskused on meil üle keskmise, kõrgharidusega noortel osalenud riikide keskmisega sarnased. Mõnevõrra madalam oli meie arvutikasutusoskuse ja -julguse ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tase.
Võrreldes teiste riikidega on meil vähe mahajäänud oskustega inimesi. Erinevused infotöötlusoskustes sõltuvad meil suhteliselt vähe haridusest, perekondlikust taustast ja soost. Erinevuste väiksus tähendab, et meil pole põhjust rääkida suurtest oskuste lõhedest, samas tähendab see ka tippude vähesust, mida on toonud välja ka põhikooli õpilasi vaadelnud PISA uuringud.
Infotöötlusoskuste kohta kehtib põhimõte „kasuta või kaota“, mis tähendab, et kord omandatud oskused on kerged kaduma, kui neile igapäevaelus või tööl rakendust ei leita. Meie noored on oskuste poolest konkurentsivõimelisemad kui keskealised. Samas nähtub uuringust, et Eestis kasutatakse oskusi tööl vähem kui osalenud riikides keskmiselt – 10-15 aastat tagasi lõpetanute oskused on madalamad kui äsjalõpetanutel.
PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on OECD ülemaailmne täiskasvanute oskuste uuring, mis on põhikooliõpilaste oskuste uuringu PISA täiskasvanute analoog. PIAAC oli Eesti jaoks esmakordne võimalus võrrelda meie 16–65-aastaste inimeste peamisi infotöötlusoskusi nii riigisiseselt kui ka teiste riikidega.
PIAAC mõõtis oskusi, mida on tänapäeval edukaks hakkamasaamiseks väga vaja, oskused on õpitavad ning aluseks teiste oskuste omandamisel. Oskusi mõõdeti igapäevaelust pärit ülesannetega, mida tuli lahendada kas arvutis või paberil. Uuringus osales 24 riiki, millest kõik peale Venemaa ja Küprose on OECD liikmed. Kokku osales uuringus ca 166 000 inimest, Eestist 7632.
Eestis viis PIAAC uuringut läbi haridus- ja teadusministeerium koostöös statistikaametiga. Uuringu läbiviimist rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist programmi „PIAAC-Eesti“ raames.
