Eesti tähistab emakeelepäeva
Akadeemiline raamatukogu avab kolmapäeval emakeelepäevale ja Kristian Jaak Petersoni 200. sünniaastapäevale pühendatud näituse, mis annab ülevaate esimese eesti soost ja eesti keeles kirjutanud kirjamehe loomingust.
Petersoni sünniaastapäeva tähistab ka esmapäeval Tallinna Pedagoogikaülikoolis avatud esinduslik kolmepäevane konverents “Eesti keel Euroopas”. Konverentsi viimase istungi “Keel ja etnilisus II: K.J. Peterson” avab täna Rahvusraamatukogus haridusminister Tõnis Lukas.
Eesti Riia saatkonna töötajad ja kohaliku eestlaskonna esindajad asetavad täna lilled Kristian Jaak Petersoni mälestustahvli juurde Riia vanalinnas. Kaks päeva hiljem avatakse Läti Akadeemilises Raamatukogus Petersonile pühendatud väljapanek, mille on koostanud Tõnu Karma koostöös Eesti saatkonnaga.
Tänavu mais-juunis avatakse Eesti Riia saatkonna eestvõttel mälestuskivi Riia Jakobi kalmistul, kuhu Peterson on maetud. Kirjamehe peatuspaika Tuulekõrtsi paigaldatakse suunavad teeviidad Riia-Valmiera maanteele.
Kristian Jaak Peterson (1801-1822) on üks eesti kirjanduse rajajaid ja esimene luuletaja.
Peterson jõudis oma lühikese elu jooksul avaldada töid nii eesti keele kui rahvaluule alalt, kuid legendiks sai ta luuletajana, kelle looming jõudis lugejani alles 100 aastat pärast tema surma.
Peterson sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana Riias. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning aastatel 1919-1920 Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. End maarahva lauljaks nimetanud Peterson hakkas luuletusi ja proosamõtisklusi kirjutama juba gümnaasiumis. Tema loomingust on teada umbes veerandsada luuletust, millest põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid.
Eesti keele ja kultuuri päeva hakati Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal, 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks.
