"Juriidiliselt on kõik selge ja seda ütles ka Ukraina välisministeerium juba enne, et kõik toimuv on õigustühine," rääkis Kannike, kelle hinnangul poliitiliselt Ida-Ukrainas toimunu kohta avaldusi oodata pole mõtet. "Me ei saatnud sinna vaatlejaid põhimõtteliselt, sest see oleks tähendanud rahvahääletuse tunnustamist."

"Eks maailmas on sellised ebaseaduslikke referendumeid ja poliitilisi showsid  ennegi nähtud," ütles Kannike ja nimetas Ida-Ukrainas eile toimunut poliitiliseks survevahendiks, mitte reaalseks instrumendiks. "Meie kahtlemata ei kavatse survele alluda, Kiiev samuti mitte, Moskva kohal on küsimärk. Hommikul oli uudis, et Putin ei ole veel otsustanud," sõnas Kannike.

Kannikese sõnul paistavad nn referendumi tulemused ähmased. "Võrreldes Krimmiga toimus seal täielik kaos," rääkis ta ja võrdles toimunut lastesaate üritusega, kus jagati isegi tänaval hääletussedeleid. "Ei saa muidugi välistada, et ilmub välja pitsatitega paber, mis hakkab elama iseseisvat elu," nentis ta, sest tulemused ei ole veel kokku lepitud.

Suursaadiku sõnul on pealinnas Kiievis füüsilisel tasemel kõik rahulik. Möödas on pikad pühad. Ehkki turvakaalutlustel jäeti tänavu suuremad pidustused ära, toimus Kannikese sõnul sümbioos 9. mai tähistamisest ja Maidani elust.

Kannikese sõnul jääb kogu ideoloogia aja jooksul kõrvale ja 9. mai tähistamine on Ukrainas olulisel kohal, sest iga viies Teises maailmasõjas langenud sõdur oli ukrainlane. "See on ikkagi valatud vere hulgalt Ukraina jaoks võrreldav kaotusega, mis Prantsusmaale või Inglismaale oli Esimene maailmasõda."

Kannike, kes käis ka ise 9. mai õhtul Maidanil, kuulis seal enda sõnul isegi ukraina keeles sõjaaegseid laule.

Ees ootavad valimised

Kannikese sõnul ootab Ukraina ikkagi 25. mail toimuvaid presidendivalimisi, mis on keskseks sündmuseks. Ukraina keskvalimiskomisjon on öelnud, et presidendivalimised on seaduslikud ka siis, kui nad viiakse läbi kasvõi ühes ringkonnas, sest seadus ei sea piire ei osalusprotsendil ega ka territoriaalselt, märkis Kannike.

Kandidaatide arv on suur ja jääb hetkel 15 kuni 20 vahele, kuid palju on marginaalseid kandidaate, ütles Kannike. Kiievi tänavapildis on tema sõnul näha juhtiva kandidaadi Petro Porošenko reklaame, sest tal on lihtsalt palju raha, aga üldiselt valimisreklaamid silma ei paista. "Ei saa võrrelda isegi Eesti valmiskampaaniatega," sõnas Kannike. Tema sõnul sõidavad kandidaadid mööda riiki ringi ja lihtsalt tutvustavad end.

"Ukraina eripära on see, et siin on patriarhaalse mõtlemislaadiga ühiskond," rääkis Kannike. "Hinnatakse juhti ja inimest, mitte parteid. Seetõttu kandidaadi oma programmile rõhku ei pane. Inimesed valivad selle järgi, keda lihtsalt inimesena usaldatakse."

Eesti saatkond tegeleb aga Euroopa Parlamendi valimistega. Eile sai saatkonnas hääletada kell 12-15 ja täna saavad Eesti kodanikud Ukrainas hääletada kell 12- 18.