Eesti suursaadik Belgias: lõhestatus on Brüsseli linnaosade, mitte kogukondade vahel

Eesti suursaadik Brüsselis Gert Antsu kinnitab, et väliselt on Brüssel rünnakutest tasapisi taastumas, kuid sisemiselt veel liiga šokis, et toimunut adekvaatselt hinnata ja järeldusi teha.

Rahvusvahelise meedia hinnanguid Brüsselile, justkui see oleks moslemiäärmuslaste taimelava, peab ta ülepingutatuks. "Ka need inimesed, kes olid Pariisi rünnakute taga, olid ju ikkagi rahvusvaheliselt tagaotsitavad, nii et nad kindlasti ei elanud seal Brüsselis kusagil oma tavalist elu. Luureasutuste ja politsei huvi nende vastu oli suur, kuid Euroopa piiridel ei suudetud neid tabada ja Brüsselis-Pariisis ettevalmistuste käigus samuti mitte," tõdes Antsu Vikerraadio saatele "Uudis+".

Ka ei saa tema kinnitusel neid linnaosi kuidagi getoks pidada, kus moslemikogukond valdavalt elab, kuna need asuvad kesklinnas ja päevasel ajal on need Brüsseli tavalised linnaosad nagu kõik teisedki, vahendab ERRi uudisteportaal.

"Isegi rohkem, kui Belgia riigi lõhestatus prantsuse ja flaami keelte vahel, on probleemiks Brüsseli enda lõhestatus," lükkas suursaadik ümber müüdi, justkui eri kogukonnad ei oleks lõimunud. "Brüssel koosneb 19 omavalitsusest ja need omavahel enne rünnakut eriti koostööd ei teinud, kaasa arvatud ohtlike radikaalide jälgimise küsimuses. Integratsioon on nende omavalitsuste ülesanne, nii et keskvalitsus polegi saanud oma kätt sinna pista."

Viimati olid valitsejad üritanud neid omavalitsusi ära kaotada ja ühtset Brüsselit teha 19. sajandil, kuid sellele järgnes suurem vastuhakk. Seega on killustunud Brüssel pigem ajaloolise taustaga kui erinevate rahvuste küsimus, kinnitas suursaadik.