Projektiga loodetakse anda tõuge ka Gruusia kodanikuühiskonna alusstrateegia koostamiseks. Tegevusi toetab välisministeerium.

Alates sellest kui Gruusia võttis eesmärgiks euroopaliku ja demokraatliku riigikorralduse saavutamise, on ka Eesti Gruusia arengut aktiivselt toetanud. „Kodanikuühiskonna areng ja selle rolli tähtsustamine eeldab loomulikult eritähelepanu, sest ilma toimiva kodanikkonnata ei ole ka vastutustundlik valitsemine võimalik,“ toonitab Eesti suursaadik Gruusias Priit Turk.

„Praxise projekt satub kindlasti väga õigele ajahetkele Gruusia arengus, sest valimiste järgses olukorras tekivad kindlasti ka uued võimalused, et suurendada kodanikuühiskonna kaasatust ja rolli,“ märgib Turk ja lisab, et Eesti jätkab arengukoostööd Gruusia kodanikkonna võimekuse tõstmisel vähemalt aastani 2015.

Peamiste probleemidena on Gruusia vabaühendused välja toonud ebajärjepidevust nende kaasamisel ja valituse poolt loodud ja toetatud ühenduste liiga suurt rolli, samuti läbipaistvuse ja informatsiooni puudumist otsuste tegemisel.

„Gruusias ollakse mures, et valitsuse vahetusega kipuvad loodud koostöömudelid kaduma ning igakord tuleb uute inimeste tulekuga algusest peale hakata. Samuti on arenguruumi ühenduste omavahelisel suhtlemisel ning kodanikuühiskonna strateegilisel arendamisel,“ selgitab koolituse eestvedaja Praxise Akadeemia juht Kristina Mänd.

Lisaks teadmiste jagamisele eestkoste plaanimise, mõju hindamise, poliitikakujundamise ning kaasamise teemadel, on seminari üheks praktiliseks väljundiks vabaühenduste eestkoste plaanide koostamine, mille täiendamisega tegelevad osalejad edasi ka peale seminari.

„Kohtumiste põhjal Gruusia fondide ja valitsuse liikmetega on selge, et Gruusia uue valitsuse liikmed on aga lisaks ühendustega tööle väga huvitatud Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioonist ning sellest tulenenud kaasamise heast tavast, kodanikuühenduste eetikakoodeksist ja kodanikuühenduste rahastamise mudelist, mida praegu välja töötatakse,“ lisas Mänd.