Eesti sisevete kvaliteet oli 2011. aastal Euroopa parim
Ülevaate kohaselt võeti Eestis proove 28 siseveekogust, neist 26 ehk 92,9 protsendil oli vee kvaliteet väga hea, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esindus oma veebipäevikus. Paremuselt järgmised riigid sisevete kvaliteedi poolest on Saksamaa ja Austria, kus võeti proove vastaval 1938 ja 267 veekogus ning väga hea kvaliteet oli 90,2 protsendil ja 83,5 protsendil neist, vahendab BNS.
Soomes uuriti sisevete ujumiskvaliteeti 238 ning Lätis 14 kohas ning kvaliteet oli väga hea vastavalt 80,3 protsendil ning 64,3 protsendil uuritud kohtadest.
Merevee ujumiskvaliteet on uuringu järgi parim Küprosel, seal uuritud 112 mererannast oli vesi väga hea kvaliteediga 111 juhul.
Eesti merevee kvaliteet oli ülevaate kohaselt kehvemate hulgas, olles parem vaid Lätist ja Belgiast. Eestis võeti proove 27 mererannas, väga hea kvaliteediga vesi oli 13 rannas. Lätis oli kvaliteetne merevesi 43,8 protsendil ning Belgias 38,1 protsendil randadest.
Euroopa keskkonnaagentuuri tänavu avaldatud ülevaade hõlmab enam kui 21 000 ujumiskohta 27 EL-i liikmesriigis, vastav andmestik on olemas 1990. aastast alates. 2011. aastal vastas EL-i miinimumnõuetele 92,1 protsenti uuritud ujumiskohtadest, neist täitsid rangemaid nõudeid või olid väga hea kvaliteediga 77,1 protsenti.
Vee kvaliteet paranes kõigis uuritud ujumiskohtades 2010. aastaga võrreldes 0,6 protsendil juhtudest, väga hea veekvaliteediga ujumiskohtade arv suurenes 3,5 protsendipunkti. Nõuetele mittevastavuse tõttu tuli mullu EL-is sulgeda 207 ujumiskohta, mida on 57 enam kui 2010. aastal. Randu tuli enim sulgeda Itaalias.
