Diplomaatilised suhted sõlmitakse Belau Vabariigi, Bhutani Kuningriigi, Dominica Ühenduse, Kiribati Vabariigi, Libeeria Vabariigi, Marshalli Vabariigi, Mikroneesia Liiduriikide, Nauru Vabariigi, Saalomoni Saarte, Saint Kittsi ja Nevise Föderatsiooni, Saint Lucia, Saint Vincenti ja Grenadiinide, Samoa Iseseisvusriigi, Tadžikistani Vabariigi, Tuvalu ja Vanuatu Vabariigi vahel.

Arengukoostöös on Euroopa Liidu jaoks tähtsal kohal suhted AKV-riikidega (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond), mille hulka kuuluvad Belau, Dominica, Kiribati, Libeeria, Marshalli, Mikroneesia, Nauru, Saalomoni Saared, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Samoa, Tuvalu ja Vanuatu.

Eelnimetatud riigid, kellega ei ole alustatud diplomaatiliste suhete sõlmimist ja kellega Eesti peaks diplomaatilised suhted sõlmima, on enamuses asunud mitmeparteilise demokraatia ja turumajandusliku ühiskonna ülesehituse teele, kus koostöös rahvusvaheliste organisatsioonide ja doonorriikidega püütakse oma ühiskondi moderniseerida ja rahvale paremat elujärge luua.

Mitmes nimetatud riigis on parlamendi- ja presidendivalimised viimasel ajal möödunud rahulikult ja üldtunnustatud õigus- ja demokraatianorme järgides, mida koos Euroopa Liiduga on tervitanud ka Eesti. Samas on oluline suhelda ka riikidega, kus rahvusvaheline üldsus on võinud täheldada kõrvalekaldumisi neist üldtunnustatud printsiipidest. Sellise suhtlemise osa Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina kasvab ning selle kaudu on võimalik kaasa aidata demokraatia arengule.

Tänapäeva maailmas on täiesti normaalne see, et kõigi riikidega on diplomaatilised suhted sõlmitud, lausus välisminister Urmas Paet neljapäeval ajakirjanikele.

Samas peaks tema sõnul olema mõistetav, miks Eestil ei ole diplomaatilisi suhteid Põhja-Koeraga. Ka Taivaniga pole Eestil diplomaatilisis suhteid, sest Eesti on tunnustanud Hiina ühtsust.