Eesti riik eurotsooni kokkuvarisemiseks ei valmistu

 (41)
                     
www.DELFI.ee
Eesti riik eurotsooni kokkuvarisemiseks ei valmistu
Foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht

Eesti kaitsevägi valmistub täie tõsidusega üsna vähetõenäolise Vene sõjalise rünnaku tagasitõrjumiseks. Siseministeeriumis on tööl inimesed, kes tegelevad igapäevaselt sellega, et koordineerivad ettevalmistusi 42 elutähtsa teenuse - nende seas jäätmehoolduse ja joogivee ohutuse kontrollimise tagamiseks igas olukorras. Ent kontrollimatu majanduskaose kaasa tuua võiva eurotsooni kokkuvarisemise võimaluseks valmistumisega ei tegele Eestis vähemalt ametlikult keegi.

Suurbritannia välisministeerium valmistab hädaolukorra plaane juhuks, kui eurotsooni kriis sunnib Hispaania ja Portugali eurotsoonist lahkuma ja sellega kaasneva paanika tõttu tuleb umbes miljon seal elavat Briti kodanikku kodumaale tagasi evakueerida. Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi hoiatas, et eurost loobuvad riigid kannataksid selle all kõvasti.

Delfi uuris seetõttu, kas rahandusministeerium või Eesti Pank on teinud mingeid ettevalmistusi puhuks, kui mõni eurotsooni liige euroalast lahkub või kui euro täielikult kokku variseb? Eesti Pank teatas vastuseks, et väited euroala lagunemisest on tugevalt spekulatiivsed ja Eesti Pank ei kommenteeri stsenaariume, mille realiseerumist nad tõenäoliseks ei pea.

Rahandusminister Jürgen Ligi oli aga konkreetne. “Kuni ükski riik enda lahkumisest ei tea ega selliseid plaane ei tee, tegeldakse eurotsoonis hoopis rahasüsteemi kindlustamisega. Erinevalt teistest võlgades valuutatsoonidest on meie oma üsna põhjalikult reformitud, ent selle tulemused on riikide valitsuste kätes ja võtavad demokraatlikus maailmas aega.”

Ligi sõnul Eesti rahandusministeeriumi käes teiste riikide töö tulemused pole, aga kodutöö on meil tehtud. “On selge, et ühisraha kui Euroopale hädavajalik jääb alles ja et Eesti mitte ainult ei vasta selle tingimustele, vaid jääb seda ka kasutama,” oli Ligi kindel.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel selgitas, et rahatähe kujunduse muutmine ei lahenda rahandusprobleeme. “Eurost loobumine ei paku lahendust kriisile, sest see ei lahenda probleemi tuuma. Hinnastabiilsust tagava rahapoliitika ning rahvusvaheliselt usaldusväärse valuuta kasutamine toetab majanduspoliitikat nii euroalal tervikuna kui ka liikmesriikides eraldi. Eurost loobumine kahandaks probleemsete riikide usaldusväärsust ning muudaks riigi usaldusväärsuse taastamise veelgi keerulisemaks,” lisas Luikmel.

Võlakriisi lahendamiseks tarvilikud sammud saab tema sõnul jagada lühi- ja pikaajalisteks. “Lühiajaliselt tuleks taastada usaldus nii raskustes riikide kui ka Euroopa majanduspoliitika vastu tervikuna. See tähendab samme selles suunas, et nii probleemsetes riikides kui ka Euroopas tervikuna tekiks üksmeel kriisimeetmete rakendamise osas. Võtmeteguriks usalduse taastamisel on olemasolevatest kokkulepetest kinnipidamine. Seda nii eelarvepoliitika kui ka kriisihaldusraamistiku osas. Euroopa Keskpank toetab kriisi lahendamist pakkudes maksejõulistele pankadele piisavas mahus likviidseid vahendeid.”

“Aga hetkeolukorra leevendamise meetmetest olulisemad on pikaajalist mõju omavad otsused. Esmalt tuleb kokku leppida raamistikus, mis tagaks eelarvepoliitilise distsipliini kõigi euroala riikide lõikes. Kulude kärpimise kõrval on veelgi olulisem probleemsete riikide konkurentsivõime parandamine. See nõuab probleemriikides poliitilist tahet teha lühivaates ka ebapopulaarseid otsuseid. Teisest küljest tuleks soodustada tugevamate puhvrite teket nii finants- ja valitsussektoris kui ka ettevõtluses,” põhjendas Luikmel.


Vaata märksõnade teemalehti või lisa/eemalda neid MyDelfi huvidest + ja - abil.

Mis teemad Sind huvitavad?

  • -  jälgi
  • -  ära jälgi
Lase MyDelfil ehitada Sinu personaalne uudisleht!

Logi sisse Facebook'iga

Alusta MyDelfi kasutamist
Nimi
Kommenteerimistingimused