„Lisaraha abil saab renoveerida 18 raudteeülekäigukohta ning 29 raudteeülesõidukohta, millest 14-le paigaldatakse täiendavalt tõkkepuud. Kokku parandatakse ohutust tõkete, torupiirete ja hoiatusmärkide abil 60 raudteeülekäigukohal. Ohutusele lisaks on lisafinantseerimise eesmärgiks 120 km/h sõidukiiruse säilitamine vähemalt 80 protsendil peateede kogupikkusest,“ selgitas majandusminister Kristen Michal.

AS Eesti Raudtee peab lisaraha kasutamisel arvesse võtma taristu haldamise kõiki aspekte, seal hulgas mitte ainult juba kasutuses oleva taristu hooldust ja uuendamist, vaid vajaduse korral ka uute taristuobjektide ehitamist. Lisafinantseeringu kasutamise üheks tingimuseks on, et raudtee infrastruktuuri majandamise kulud ei kasva aastas rohkem kui tarbijahinna indeks miinus 0,5 protsenti aastas.

„Kuna sel aastal kipub sageli kerkima küsimus riigiabi reeglite kohaldamisest ja riigipoolse lisafinantseerimise seaduspärasusest, siis olgu ennetavalt öeldud, et tegemist ei ole keelatud riigiabiga. Kuna kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tagatakse raudteetaristule võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs ning määratakse kasutustasu vastavalt direktiivile, ei ole tegu riigiabiga. Sellisel seisukohal on ka Euroopa Komisjon,“ lisas Michal.

AS Eesti Raudtee on 100 protsenti Eesti Vabariigi omanduses olev eraõiguslik raudtee administratsiooni rolli täitev äriühing, kes hoolitseb raudteetaristu arendamise ja korrashoiu, raudteevedudes toimiva konkurentsisituatsiooni, liiklusjuhtimise ja ohutuse eest.