Eesti poliitikud ja diplomaadid jäävad ootama Venemaa reaalseid samme piirilepingu osas
"Olen kindel, et leping ratifitseeritakse. Ka Eestis ei ole ratifitseerimisprotsess lõpetatud. Meil algatab selle valitsus, mis suunab vastava seaduse edasi Riigiduuma. Ma loodan, et varsti algab see protsess. Muidugi, meie parlamendiliikmetel on õigus, kui nad ütlevad, et poliitiline õhkkond meie suhtes ei ole hea. Aga mulle tundub, et piirilepingu lahendamise küsimuses keegi ei kahtle. Seetõttu me algatame ratifitseerimise ja näeme, kuidas asjad lähevad," ütles Lavrov Moskvas toimunud pressikonverentsil.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles Delfile, et Lavrovi avaldus ei tulnud üllatusena ning diplomaatilistes kanalites oli vihje ka varem olemas.
"Eks me oleme lootustandvaid avaldusi varemgi kuulnud. Hoopis olulisemad on tegelikud sammud. Alles siis saame hinnata, kas Venemaa liigub edasi ratifitseerimisele või mitte," ütles Mihkelson.
Mihkelsoni hinnangul ei mõjutaks Ukraina sündmused piirilepingu ratifitseerimisprotsessi ning Eesti oleks valmis lepingule joone alla tõmbama, kui seda teeb Venemaa. "Ma ei seoks Eesti-Vene piiriküsimust olukorraga Ukrainas. Venemaa agressioon Ukraina vastu on fakt, mistõttu ka Euroopa Liidu otsused lähtuvad sellest, kuidas ja kas Venemaa järgib Minski kokkulepete täitmist. Täna kahjuks saame rääkida hoopiski sõjategevuse taaspuhkemisest Ukrainas."
Eesti suursaadik Moskvas Jüri Luik jäi Lavrovi avaldusele hinnangu andmisel ettevaatlikuks.
"Avalduses on öeldud, et ratifitseerimine Riigiduumas algab kõige lähemal ajal. Eesti hinnangud sõltuvad sellest, kas protsess algab või mitte, ärme tõtta sündmustest ette," ütles Luik.
Suursaadiku arvates on Vene poole poliitilise tahte korral võimalik ka leppe ratifitseerimine.
Ka Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus jäi sel nädalal napisõnaliseks.
"Piirilepete ratifitseerimisega edasiliikumiseks on Venemaa duumal vaja astuda reaalseid samme. Seni ei ole selles osas arenguid olnud," nentis Pentus-Rosimannus.
