Eesti piimalehmad on järjest produktiivsemad
Piima toodeti tänavusel esimesel poolaastal 405 000 tonni, mis on 3% võrra enam kui mullu samal perioodil.
Piima kokkuostuhind oli esimesel poolaastal 301 eurot tonni kohta, mis on 5% võrra madalam kui mullu samal perioodil.
Veiseliha kokkuostuhind oli 10% kõrgem, kuid sealiha kokkuostuhind 7% ja lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 9% madalam kui mullu samal perioodil.
Kui põllumajandusloomade ja kodulindude arv oli viimastel aastatel langustrendis ja mullu oli märgata stabiliseerumist, siis tänavuse 30. juuni seisuga oli piimalehmi umbes 1000, sigu 11 000 ja linde 253 000 võrra enam kui eelmisel aastal samal ajal.
Tänavune kevad ja suve algus olid soojad ja kuivad, seetõttu kannatasid eriti suvivili ja heintaimed kuivuse käes.
Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on tekitanud loomakasvatajatele probleeme sööda varumisel. Rohusööda esimese niite saagikus oli eelmiste aastatega võrreldes vaid 30-50%, seega on suurem söödakogumine jäänud hilisematele niidetele.
Lühiajastatistika alusel, milles ei kajastu toetused, on põllumajandusettevõtete 2018. aasta teise kvartali majandustulemus parem kui varasemate aastate teises kvartalis.
Peamiselt suuremate koguste realiseerimisest tulenev müügitulu suurenes kogukulude kasvust rohkem ning võrreldes eelmiste aastatega ületasid kogukulud müügitulu vähem.
Toiduainetööstuste kogukulud on erinevalt varasematest aastatest suurenenud enam kui müügitulu, mistõttu nende puhastulu jäi teises kvartalis tagasihoidlikukumaks.
