Eesti pensionisüsteemi ootab põhjalik ümbertegemine. Vaata, mida täpsemalt muudetakse

 (310)
Aastail 1970 - 1982 sündinud saavad uue võimaluse II sambaga liituda

Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivneFoto: Anni Õnneleid

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil valitsuse algatatud eelnõu, mis seob pensioniea eeldatava elueaga ja vähendab pensioni sõltuvust palga suurusest. Komisjon saatis eelnõu riigikogu ette esimesele lugemisele.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat.

Eelnõu seob pensioniea muutuse alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava elueaga. Alates 2021. aastast on eelnõu järgi võimalik minna pensionile sõltuvalt staažist kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on.

Eelnõuga muudetakse pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed eelnõu järgi aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast.

Alates 2037. aastast sõltub esimese samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest.

Eelnõu järgi on kavas avada teise sambaga liitumise võimalus uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.

Komisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et praeguse pensionisüsteemiga jätkata ei saa, sest see tähendaks tulevikus suurt hulka väga väikese pensioni saajaid. „Selleks, et tulevaste pensionäride vaesusriski vältida, tuleb süsteemi muuta,“ lausus Kütt.

Komisjoni liikme Maris Lauri sõnul saab põhimõtteliselt nõustuda pensioniea paindlikuks muutmisega, kuid lisas, et süveneda tuleb detailidesse. „Ei saa nõustuda esimese samba pensioni sõltuvusse seadmisega üksnes töötatud aastatest,“ ütles Lauri. Tema sõnul ei ole tõene väide, et teise samba kaudu on pensioni suurus sõltuvuses tuludest. „Teame, et paljudel ei ole teist sammast,“ lausus Lauri. „Veelgi enam, nad ei saa sellega liituda ning isegi liitumise võimaldamine osadele ei pruugi neile erilist pensionikasvu tuua, sest kogumispensioni suurus sõltub väga palju sellest, kui palju suudetakse koguda ja kaua. Keskmisest enam teenivatele võib see olla kasulik, kuid väikesepalgalistele mitte.“

Loe veel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare