Eesti panustab elundidoonorite leidmisel inimeste teadlikkuse tõstmisele
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik rääkis delfile, et elundidoonorluses on tahteavalduste andmisel maailmas levinud kaks süsteemi, milleks on nii-öelda opt-in ja opt-out.
„Opt-in süsteem tähendab seda, et tervishoiuteenuse osutaja küsib patsiendilt endalt või siis tema lähedastelt, kas ta on nõus annetama enda või oma lähedase elundeid doonorluseks. Patsient või tema lähedane siis otsustab, kas ta on nõus või ei ole nõus. Vastavalt antud tahteavaldusele saab tervishoiuteenuse osutaja toimida,” selgitas Ots-Vaik.
„Opt-out süsteem tähendab seda, et eeldatakse, et patsient on nõus surmajärgse elundidoonorlusega tingimusel, et ta pole teinud tahteavaldust, kus ta väljendab oma mittenõustumist sellega,” lisas Ots-Vaik.
Opt-out süsteem jaguneb tema sõnul omakorda kaheks. „Hard opt-out tähendab seda, et seaduses sätestatakse, et kui patsient pole teinud tahteavaldust, kus ta väljendab oma mittenõustumist, siis loetakse tema tahteavalduse mitte tegemist doonorlusega nõus olemiseks,” sõnas Ots-Vaik. Seda mudelit rakendab uue seadusega ka Holland. Samas saavad siiski ka Hollandis viimase sõna öelda surnu lähedased.
„Soft opt-out süsteemi puhul on kõik täpselt sama, mis hard opt-out’i puhul, aga sellele lisandub tervishoiuteenuse osutaja kohustus välja selgitada, ega patsient pole juhuslikult väljendanud oma mittenõustumist surmajärgseks doonorluseks,” rääkis Ots-Vaik.
Eestis on rakkude, kudede ja elundi doonorluses seaduse tasemel sätestatud tahteavalduse soft opt-out süsteem. „See tähendab, et juhul kui patsient ei ole doonorluseks aktiivselt tahet avaldanud näiteks tervise infosüsteemis, doonorkaardil või mingil muul moel, siis on tervishoiuteenuse osutajal kohustus seda minna välja selgitama tema lähedastelt,” selgitas Ots-Vaik. „Kui inimene ise pole oma lähedastega rääkinud sellest, millised on tema eelistused või soovid, siis tegelikult saab määravaks lähedaste enda arvamus surmajärgsest elundidoonorlusest,” lisas ta.
„Kui toimus rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse välja töötamine, siis töörühmas jagunesid arvamused kaheks. Praktikud tõid välja, et nemad ei saa minna konflikti surnu lähedastega isegi kui seadus seda neile lubaks,” sõnas Ots-Vaik. „Seetõttu otsustati jääda ikkagi meil juba varem kehtinud soft opt-out nõusoleku süsteemi juurde ning leiti, et kohustamise asemel on võimalik eesmärki saavutada ka teadlikkuse tõstmisega,” lisas ta. „Loomulikult nõuab see rohkem vaeva, kuid on lõppkokkuvõttes ilmselt oluliselt parem kui kohustamine.”
Oma soovist surmajärgseks elundite annetamiseks või ka sellest keelumiseks on võimalik teada anda tahteavaldusega patsiendiportaalis aadressil www.digilugu.ee. „Kindlasti tuleks oma otsusest rääkida ka oma lähedastega, eriti juhul, kui inimene ei soovi teha tahteavaldust patsiendiportaalis,” toonitas Ots-Vaik.
