Eesti Pank: meie arhiivis pole mingit märki Kallase garantiikirjadest
Eesti Pank pole oma arhiivist leidnud ühtegi dokumenti, mis viitaksid 1990ndate aastate keskpaigas välja antud garantiikirjadele, ütles keskpanga pressiesindaja Viljar Rääsk.
"Oleme läbi vaadanud arhiivis olevad dokumendid ja kirjavahetuse 1993.-1995. aastani ning me ei ole leidnud dokumente, mis viitaksid ajakirjanduses avaldatud garantiikirjadele," ütles Rääsk Delfile. "Pea 20 aastat vanast kirjavahetusest on keskpangas säilinud peamiselt presidendi ja osaliselt asepresidentide kirjavahetuse kaustad, mille sisu on enamjaolt tseremoniaalne – kutsed ja muu taoline," lisas Rääsk.
Tema sõnul saadeti tol ajal keskpangas sisulised küsimused osakondadele tegelemiseks, kes ise jätkasid kirjavahetusega. Osakondade kirjavahetuse kaustu säilitati 5-10 aastat ja seetõttu neid täna pole enam alles, selgitas Rääsk. Arhiivikaustade hävitamine on toimunud pärast riigiarhiivi antud hinnangut, et selliseid arhiivimaterjale pole vaja säilitada.
"Vaatasime üle nõukogu protokollid ja Eesti Panga finantsaruanded perioodist 1993-1995. Ka sealt ei leidnud me, et selliseid garantiikirju oleks arutatud nõukogus või oleks kirjadega seonduvad kohustusi näha finantsaruannetest," jätkas Rääsk.
"Seega oleme omalt poolt kogu antud teemaga seonduva arhiivi läbi vaadanud, kuid pole leidnud ühtegi viidet ajakirjanduses spekuleeritud garantiikirjadele 20 aasta tagusest ajast," ütles Eesti Panga pressiesindaja.
Eesti Päevalehe käsutuses olevad dokumendid näitavad, et Eesti Panga presidendina väljastas Kallas 20 aasta eest rohkem kui miljardi krooni väärtuses Eesti Panga garantiisid. Hiigelsumma pangalt välja nõudmine oleks noore majanduse kuristikku saatnud ning ehkki pangagarantiid kehtisid kuni 2004. aastani, ei leia panga raamatupidamisest nende kohta ainsatki märki.
Siim Kallas meenutas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et pangale pakuti garantiide vastu suure summa raha panka toomist. Väidetavalt oleks see aidanud Eestit likviidsuskriisist välja tuua.
