Eesti Pank: euroala kriisi ühe põhjuseks on ebapiisavad karistusmehhanismid
„Eesti Pank arvestab nii Eesti kui ka Euroopa majandust analüüsides ning finantssektori riske hinnates erinevaid riskistsenaariume. Euroala lagunemist me aga küll ei näe võimaliku arenguna, mis oleks ühegi euroala riigi huvides," lausus Randveer. "Võlakriisi puhul on tegemist eelkõige poliitilise kriisiga, sest kriisi keskmes oleva Kreeka osa euroala majandusest on umbes 2,5 protsenti, kuid ometi on see riik mõjutanud euroala ja maailmamajanduse toimimist."
Ta lisas, et mis puudutab raskustes riike, siis tasub silmas pidada, et Itaalias on eelarvepuudujääk üsna väike ja selles osas ta erineb Kreekast.
"Tõsi, Itaalia probleemiks on riigivõla kõrge tase. Aga kui Itaalia võimud võtavad kiiresti vastu mõistlikud otsused, kuidas oma riigirahandus pikaajaliselt korda seada, siis loodetavasti turud rahunevad. Kreeka aga peab andma abistajatele kiiresti kindluse, et riik tahab raskete läbirääkimiste tulemusel 26. oktoobril saavutatud abiprogrammi täita," märkis Randveer. "Seoses suurenenud ebaselgusega on juba toimunud eeskätt raskustes euroala riikide, peamiselt Itaalia finantsolukorra halvenemine. Samuti võib kriis edasi levida ka teistesse euroala riikidesse peamiselt läbi pankade rahastamistingimuste halvenemise. Olukorra pingestumine finantsturgudel avaldab negatiivset mõju majanduskasvule euroalal."
Tema sõnul pakuvad euroala keskpangad omalt poolt olukorra stabiliseerimise nimel kommertspankadele tagatiste vastu piiramatut likviidsustuge. "See aitab kaasa sellele, et pangandussektoris valitsev usaldamatus kanduks vähemal määral laenu vajavate ettevõteteni ja majapidamisteni."
Randveer tunnistas, et kuna tegemist on poliitilise kriisiga, siis on valitsuste käes võtmed kriisi lahendamiseks.
"Esmajoones peavad euroala riikide valitsused tugevdama eelarvedistsipliini, ellu viima struktuurseid reforme ja tugevdama panku, et vältida kriisi levikut. Iirimaa on hea näide sellest, et abistajatega kokkulepitud programmi elluviimine muudab asju paremaks ja aitab taastada usaldust riigi vastu," mainis keskpankur. "Seejärel tuleb tagada tugevad finantspuhvrid nii valitsussektoris kui finantssektoris, piisav kasvuvõimekus ja majanduse paindlikkus, et oleks valmisolek reageerida järskudele muutustele majanduskeskkonnas."
Randveer rõhutas, et nõustuda tuleb nendega, kes näevad euroala kriisi ühe põhjusena karistusmehhanismide ebapiisavust.
"Stabiilsuse ja kasvu paktist tulenevaid sanktsioone sisuliselt pole rakendatud ning see on kindlasti üks põhjusi, miks osa Euroopa riike on täna kõrge võlakoormusega. Reeglistik on meil ju olemas, vajakajäämisi on olnud selle rakendamises. Just järelevalve tõhustamine ning sanktsioonide senisest automaatsem rakendumine ongi võimalused, mis edaspidiseid tasakaalustamatusi vältida aitavad. Kiire reageerimine peaks tagama selle, et puuduks vajadus kellegi „väljaheitmiseks“."
