Eesti pakkus Lätile poevaringu päästetöödel abi, kuid lätlased keeldusid

Eesti oli valmis Riia poevaringu päästetöödele abijõude saatma, kuid lõunanaabrid keeldusid pakkumisest, sest hetkeseisuga saavad nad oma üksustega hakkama.

Päästeamet pakkus Läti tuletõrje- ja päästeteenistusele toetust meeskonna, tehnika ja varustuse näol. Appi oleks saadetud spetsialistid, kes on välja koolitatud varingu tagajärgedega tegelema.

„Tegemist on vastava väljaõppe saanud meeskondadega ja neil on olemas spetsiaalne tehnika ja varustus. Näiteks on olemas seadmed millega purustada paneele, raudbetooni ja muud sellist. Ka on olemas kaamerad, millega saab rusude alt inimesi otsida,“ kirjeldas päästeameti kommunikatsiooniosakonna juht Reimo Raja Delfile.

See, kui suurte jõududega Lätti mindud oleks, sõltunuks lätlaste abipalve sisust. Eestis on umbes 100 päästjat, kes on saanud spetsiaalse varingupääste koolituse.

Raja kinnitusel leidub Eesti päästeametil ressurssi selleks, et minna varingu tagajärgi likvideerima mõnele välismissioonile ja samaaegselt tegeleda ka Eestis sarnaste õnnetustega.

Kui Lätilt peaks ikkagi laekuma konkreetne abipalve, siis hakatakse vaatama, mida täpselt on vaja ja kui suures mahus. Seega ei ole võimalik praegu öelda, kui suurte jõududega Lätti appi oleks mindud.

Eesti suursaadik Lätis Mati Vaarmann ütles Delfile, et lisaks Eestile pakkus Riia poetragöödia päästetöödele abi ka Leedu päästeteenistus.