Eesti Päevalehe juhtkirjas tuuakse välja, et laupäeval juhtunu on järjekordna näide halvast riigijuhtimisest. "Erakondadel – eriti kurjalt tuleb vaadata Reformierakonna ja Keskerakonna poole – oli kuu aega oma kurssi korrigeerida, valijameestel olnuks võimalik rohkem kandidaate esitada... Seda ei tehtud ja nüüd olemegi seisus, millest Eesti põhiseadus ei räägi, sest selle koostajad ei osanud ettegi kujutada, et erakondadevahelised ja -sisesed intriigid võivad kasvada nii suureks, et nurjavad presidendi valimise," leiab EPLi toimetus.

Samuti küsib leht loogilise küsimuse: kust leida nüüd kiiresti uus presidendikandidaat või veel parem, presidendikandidaadid. Väljaanne toob nimelt välja, et valimiskogus kandideerinud ei tohiks enam uuele ringile minna. "Parem luua häbiväärne pretsedent, kui anda mõnele neist poolthääl, otsustas hulk valimiskogu liikmeid," toob leht välja.

Postimees küsib aga enda juhtkirjas kohe alguses, et mida nüüd siis edasi teha? "Eri osaliste omavaheline vimm, kius ja läbirääkimatus jooksutasid vähemalt viis kuud kestnud valimiskampaania tükkis seniste kandidaatidega tühja. Ilmselt ei tasu süüdlast otsida omavalitsuste esindajate hulgast valimiskogus, vaid pöörata pilk neile laupäeval Estonias tegutsenud mängijatele, kes saavad päevapoliitika eest palka," leiab leht.

Väljaanne käib lisaks välja ka mitu varianti, mida sobiva kandidaadi leidmiseks teha saaks. Üks võimalik variant on lehe sõnul võtta šnitti 2006. aasta presidendivalimistest ja leppida esmalt omavahel kokku põhimõtetes ja reeglites, mille järgi kõik erakonnad pakuksid välja teatava hulga nimesid ja selitaksid lõpuks välja ühise kandidaadi.

Teine variant oleks aga hüpata kohe isikute otsimise juurde ja tegeleda sellega seni, kuni vähemalt 68 riigikogu liikme jaoks poolthäälekõlbulik kandidaat on leitud.

"Ometi jääb üks hiiglaslik aga. Meil on olnud vähemalt viis kuud kestev avalik presidendi valimise kampaania. Ühtpidi on väitlused olnud kohati tõesti põnevad. Teistpidi ei saa selle kulusid mõõta üksnes selle vaimujõu, aja ja rahaga, mida on panustanud kandidaadid ja erakonnad. Pikki kuid arvasid Eesti inimesed, et kogu tegevus on siiralt suunatud sellele, et nii leitaksegi Eestile järgmine president. Nende kuude tulemus on aga ümmargune null. Ootused millegi erilise järele on aga üles köetud," leiab Postimees.

Äripäev on samuti enda juhtkirjas päris kriitiline ja leiab, et presidendivalimiste läbikukkumine valimiskogus on häbiasi. "Kulutada nii palju aega ja energiat suhteliselt vähese võimu ja mõjuga presidendi valimiseks on lihtsalt vastutustundetu, sest see kulutab asjatult kõiki ressursse. Aega, raha, inimesi. See on rumal," seisab lehe juhtkirjas.

Sarnaselt teistele leiab ka Äripäev, et kuna avalikkusele juba tuntud kandidaadid lükatakse tõenäoliselt kõrvale, siis on saabunud mustade hobuste aeg. See tähendab lehe väitel, et vägagi tõenäoliselt saab Eesti presidendiks keegi, kes ei ole debatis osalenud ja kelle seisukohtade tutvumiseks meile aega ei antagi.

"Vähe sellest – presidendiks võib nüüd saada keegi, kes pole selleks õigupoolest teadnud tahtagi, sest kui ta oleks teadnud tahta, oleks ta ometi kandideerinud. Kaine arvestus musta hobusena lavale kapata mõjuks praeguses olukorras küünilisena," kirjutab Äripäev.

Lõpetuseks toob leht välja ka, et Twitteris liikvele läinud sõna "hädapresident" on päris adekvaatne kirjeldus tekkinud olukorrale.

"Üks on kindel: hädapresidendil ei saa olla moraalset legitiimsust, mille oleks kaasa saanud valimiskogus häälteenamuse saanud president. See teadmine kahandab võimalike kandidaatide hulgas eeldatavasti omakorda võimalust, et hobuste sekka kvaliteetne kandidaat satub," arvab Äripäeva toimetus.

Õhtuleht kirjutab aga enda juhtkirjas, et presidendi valimata jäämises pole süüdi ainult kompromissitult „ainuõige“ kandidaadi taha rivistunud erakonnad, vaid ka leppimatus eri leeride vahel ja revanši meeleolu parteide sees.

"Et suuremad parlamendierakonnad – Reformierakond ja Keskerakond – on varjamatult lõhki, võivad valimised taaskord sama edutult riigikogust valimiskogusse tagasi veereda. Kui nii läheb, kannatab riigikogu tõsiseltvõetavus. Rõõmu konkurentidele jala taha panemisest ja solvumismängudest on juba küllalt tuntud, nüüd on aeg tööd teha – otsustamine ongi rahvasaadikute töö," kirjutab leht.

Sarnaselt Äripäevale kasutab ka Õhtuleht sõna hädapresident ning nendib, et kuigi tegusatest ja viisaka taustaga vähemalt 40aastastest ei tohiks meil puudust olla, siis kes tahaks selliseks hädariigipeaks saada?

"Selge on see, et valimiskord vajab muutmist, ja on vaid puhas õnn, et seni on õnnestunud (ja siis ka napilt) Eestile riigipea ära valida," arvab Õhtulehe toimetus.