Eesti Päevalehe lugu pani trollivabriku täistuuridel undama
Täna Eesti Päevalehes ilmunud artikkel „EKRE juhtum on lakmuspaber: kas Eesti ühiskond talub salajast mõjutustööd“ on keskpäevaks kogunud ligi pooltuhat kommentaari.
Kommentaariumi analüüsides ilmnevad ootuspärased mustrid. Artikli peamine teemapüstitus on, e EKRE rikub võltsidentiteetidega trolle kasutades demokraatia põhimõtet, et igal inimesel on üks hääl. EKRE võltsidentiteedid on seega pettus ja ühe seisukoha kunstlik võimendamine. Samuti püstitatakse artiklis küsimus, kas teised Eesti parteid kasutavad samuti võltsidentiteete ja trolliarmeesid.
Artikli ligi 500 kommentaari seas lõviosa, hinnanguliselt u 70-80% on EKREt toetavad. See ei korreleeru EKRE tegeliku toetajaskonna suhtarvuga ühiskonnas. Turu-Uuringute detsembris inimeste kodudes toimunud küsitluse tulemused näitasid, et Keskerakonna toetus oli 31 protsenti, Reformierakonnal 21 ja EKRE-l 18 protsenti. Postimehe tellitud Kantar Emori uuring näitas, et detsembris oli Keskerakonna toetus 26, Reformierakonna toetus 23 ja EKRE toetus 20 protsenti.
Seega on EKRE toetajate sõnum kommentaariumis võimendatud. EKRE suhtes positiivselt meelestatud kommentaarides torkab silma sõnakasutus, mis väldib sõna „võltsidentiteet“, „pettus“ ja teised, mida on artiklis kasutatud. Diskussiooni kommentaariumis püütakse järjekindlalt suunata probleemi leebemalt suhtuma või esitatakse manipulatiivseid väiteid, mis meelitaks teisi kommentaatoreid neile absurdsetele väidetele vastu astuma ja seega lämmataks sisulise arutelu EKRE pettuse teemal.
Näiteks püütakse võrrelda parteilise mõjutustegevuse salajast tegemist kirjandusliku pseudonüümi kasutamisega või väidetakse, et Eestis on tsensuur, mis ei võimaldavatki ausat tegutsemist. Kasutatakse levinud demagoogiavõtteid.
Eesti Päevalehe artiklis osutasid nii kaitseuuringute keskuse tegevjuht Dmitri Teperik kui ka valimiste turvalisuse ekspert Liisa Past, et trollijate eesmärk ei olegi niivõrd oma narratiivi kehtimapanek kuivõrd ebakindluse külvamine ja vastuolude tekitamine. Seega on kommentaariumist näha, et EKRE trollidel on praeguse seisuga jäme ots käes: kommentaarium on keskendunud nende väidetele vastuvaidlemisele ja artikli sisulisi küsimusi käsitletakse vähe.
Huvitavaid nähtusi on EKRE trollijuhtumiga kaasnenud ka Facebookis. Postimehe saidil kommenteerivad paljud kasutajad – oletatavasti libakontod – teemasid vaid ühe sõnaga „EKRE“.
Samas on nii-öelda kapist välja tulnud üks EKRE libaidentiteetidest, naine pärisnimega Gemma Bernadette Kits, kes püüab Ruuben Kaalepi ülestunnistust pehmendada ja väita, et EKRE maailmavaadet toetavad libakontod ei ole organiseeritud parteiline tegevus. „Tulin kaitsma enda ja teiste au ja õigust ning kinnitama avalikkusele, et Facebookis varitsevaid Eesti libakontosid ei ole loodud ei Sinise Äratuse, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ega ühegi teise organisatsiooni eesmärkide, soovide ega käskude täitmiseks,“ ütles Kits Postimehele.
Gemma Bernadette Kits kuulub Facebookis EKRE nn Valterite-pesakonda. Facebookis on enam kui kümme erinevat Valteri-nime kontot, mis kõik tegelevad EKRE põhimõtete agressiivse ja nn „noortepärase“ edastamisega. Lembit Hiievalteri nimelisel kontol on sealjuures kirjas, et tegu on EKRE Valterite administraatoriga, ja seda juba 2017. aasta sügisest saati.
Facebookis võis märgata veel ühte huvitavat tendentsi. Kaks pealtnäha erinevatele isikutele kuuluvat kontot kommenteerisid EKRE teemalist artiklit sõna-sõnalt samamoodi. Juhuslik korduvus on sõnastuse keerukuse tõttu välistatud, samuti ei viidanud kumbki postitaja sellele, et tsiteerib teist.
