Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles Delfile, et laskeseadmete arv ja tehingu hind selguvad läbirääkimiste käigus. Siiski ütles Kuimet, et „Eestit huvitav laskeseadmete kogus on suurusjärgus 80 ning tehingu võimalik kogumaksumus koos laskeseadmete, rakettide, väljaõppe ja väljaõppesimulaatoritega saab tõenäoliselt olema alla 50 miljoni euro.

Välispoliitilise kuukirja Diplomaatia peatoimetaja Kaarel Kaasi sõnul on Javelin igati hea ja tasemel tankitõrje raketisüsteem. „Tegemist on riik-riigile müügiga ehk USA müüb Eestile oma ladudes seisvat, aga rõhutan, et täiesti uut varustust. Seetõttu saame me Javelinid tootjafirmalt ostmisega võrreldes üsna hea hinnaga." Kaas lisas, et 80 kompleksi on ka üsna märkimisväärne kogus.

Praegu relvastuses olevate tankitõrjesüsteemidega võrreldes on Javelini lihtsam kasutada, sest tegu on „lase-ja-unusta" süsteemiga, kus rakett lendab pärast väljatulistamist ise sihtmärgini. Seetõttu võetakse osa umbes 80st kompleksist kaitseväe kõrval kasutusele ka kaitseliidus.

USAst pärit Javelin hakkab asendama Prantsusmaal toodetud tankitõrjeraketisüsteemi Milan. Erinevalt Javelinist peab sõdur 70ndatel toodetud Milaniga tulistades raketi ise sihtmärgini juhtima. See muudab ta aga vastaste jaoks kergemini tabatavaks.

Küsimusele, kuidas mõjutas relvahanget Ukraina sõda, vastas kaitseministeeriumi esindaja, et vajadus kaitseväe tankitõrjevõimet arendada oli olemas enne kriisi algust, kuid ei eitanud, et Eesti huvi on praeguses julgeolekuolukorras tehinguga kiiresti lõpule jõuda.