"Inglise keelega saame ülejäänud riikidega võrreldes hästi hakkama," rääkis minister pressikonverentsil. "Maltal ja Rootsis on olukord parem. Meil on hästi, aga võiks olla väga hästi."

Saksa keele nõrgem oskus võib olla Aaviksoo sõnul seotud sellega, et saksa keelega puutume me kooliväliselt vähem kokku.

Ministeeriumi keeleosakonna nõuniku Tõnu Tenderi sõnul on Eesti eesmärk, et põhikoolis jõutakse iseseisva keelekasutaja tasemele ehk B tasemele.

Eesti põhikoolide õpilastest jõudis inglise keeles nii lugemises kui kirjutamises B tasemele 60 protsenti ja kuulamises isegi 63 protsenti. See on teiste riikidega võrreldes neljas tulemus.

Saksa keele oskusega jõudis B tasemele lugemises 27, kuulamises 24 ja kirjutamises 22 protsenti õpilastest.

Euroopa keeleoskusuuringu Eesti koordineerija Kristi Mere sõnul testiti 14 Euroopa riigis umbes 1500 põhikooli õpilast kahe riigis levinuima Euroopa Liidu ametliku keele oskust.

Eestis olid nendeks inglise ja saksa keel, mis on Eestis esimene ja kolmas kõige sagedamini õpetatav võõrkeel. Vene keele oskust uuring ei kaardistanud.

Mere tõi välja, et varasem keeleõppe algus tagab parema võõrkeele oskuse, samuti mõjub parema tulemuse saavutamist enama arvu võõrkeelte ja antiikkeelte õppimine. „Suurem õppemaht on ainult siis mõistlik, kui õppimiseks kuluv aeg on mõistlikult täidetud,“ sõnas Mere.

Minister ei kiirusta võõrkeele õpetamise varasemas eas kohustsulikuks tegemisega. „Olen seda meelt, et ükskõik mida õppima asudes - on see matemaatika või ballett - mida varem, seda parem,“ rääkis ta. „Aga maailm ei koosne ainult ühest õppeainest. Siin on kaalumise koht kui palju ja mis mahus formaalse õppimise koormust lastele panna ja kui kaugele minna riikliku sunniga. Oleme isegi varase võõrkeeleõppega riik.“

Mere sõnul võimaldab õppekava alustada võõrkeele õppega esimeses kooliastmes, kas 1., 2. või 3. klassis, sõltub koolist. Põhiliselt alustatakse Eesti koolides võõrkeele õppega kolmandas klassis.

Meedial on keeleõppele positiivne mõju

Meri tõi veel välja, et positiivne mõju keeleoskusele on sellel, kuidas lapsed tajuvad oma vanemate sama keele oskust, ning sellel, millised on võimalused võõrkeelt kasutada meedia abil. Mere tõi näiteks, et Eesti puhul on positiivne, et filme ei dubleerita, vaid näidatakse subtiitritega.

Kui võõrkeel on kohustuslik, siis on ka tulemused paremad. Õpilaste vastustest tuli välja seegi, et kuigi õpetajad kasutavad sageli tundides võõrkeelt, siis näiteks rühmatöö ajal kipuvad õpilased ise omavahel rääkima emakeeles.

Mere sõnul ilmnes ootamatult negatiivne mõju arvuti kasutmisest võõrkeele õppimiseks kodus ja õpitava keele võrdlemisest keeltega, mida juba osatakse.

Mere tõi positiivsena välja veel selle, et koolid soodustavad igati õpetajate täiendõppel osalemist. Mure on tema sõnul aga vananev õpetajaskond, mis eriti paistab silma saksakeele õpetajate puhul.