TALIS-e uuringus osales 3129 Eesti 7.–9. klassi õpetajat ja 197 koolijuhti. Uuring näitab õpetajate ja koolijuhtide endi hoiakuid ning hinnanguid oma tööle ja töökeskkonnale, teatas haridusministeerium.

Võrreldes eelmise, 2008. aastal läbi viidud TALIS-e uuringuga on tunduvalt paranenud õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele ning enesetäiendamise võimalustele. Kui viie aasta eest väitis 84% uuringus osalenud Eesti õpetajatest, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92% õpetajaid.

Uuringu tulemused näitavad, et jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel. Kuigi õpetajad hindavad ja teavad nüüdisaegseid õpetamisviise, siis uuringust nähtub, et võrreldes teiste riikidega kasutavad nad neid oma töös vähe.

Väikseimad klassid ja enim õpetajaid õpilase kohta

Eestis on uuringus osalenud riikide seas üks madalaim õpilaste ja õpetajate suhtarv ning väikseimad klassid – ühe õpetaja kohta on klassis keskmiselt 7,7 õpilast ning klassi suurus 17,3 õpilast. OECD riikides on õpetaja kohta keskmiselt 12,4 õpilast ja klassis 24,1 õpilast.

Õpilaste ja õpetajate madala suhtarvu varjukülg on, et õpilaste arvu languse tõttu on Eestis palju osakoormusel õpetajaid, sest koolidel pole neile täiskoormust pakkuda.

Uuringus osalenud Eesti õpetajate hinnangul jääb nende töötundide koguarv nädalas keskmiselt 36,1 astronoomilise tunni juurde, millest õpetamisele kulub hinnanguliselt 20,9 tundi. Tundide planeerimisele ja ettevalmistamisele koolis või väljaspool kooli kulub 6,9 tundi, meeskonnatöö ja kolleegidega arutelu peale 1,9 tundi, õpilastööde hindamise ja parandamise peale 4,3 tundi ning õpilaste nõustamise peale natukene üle 2 tunni.

Keskmiselt töötavad uuringus osalenud riikide õpetajad enda hinnangul 38,3 tundi nädalas. Võrreldes teiste riikidega kulub Eesti õpetajatel vähem aega tunnis korra hoidmisele ning administratiivsetele ülesannetele.

Samal ajal ilmneb uuringust, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on madalam kui teistes riikides. Eriti madal on õpetajate rahulolu õpetajaameti staatusega ühiskonnas – ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud.

Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove tänavad kõiki uuringusse oma aega panustanud õpetajaid ja koolijuhte.