Eesti on Euroopa Liidus esikohal uute HIVi juhtude osas
Kuigi viimase kümnekonna aasta jooksul on uute HIVi juhtude registreerimine Eestis oluliselt vähenenud, on nakatumise tase jätkuvalt kõrge ning 2012. aastal registreeriti 23,5 juhtu 100 000 elaniku kohta.
Võrdlusena on toodud 2010. aasta andmed, kui Eestis oli 100 000 elaniku kohta 27,8 uut HIV juhtu.
Eestile järgnesid 2010. aasta andmete põhjal Läti 12,2, Belgia 11 ja Suurbritannia 10,7 juhtu 100 000 elaniku kohta.
Teistes lähiriikides on HIV juhtude arv 100 000 elaniku kohta alla kümne - Soomes 3,6, Leedus 4,6, Norras 5,3, Rootsis 5,2.
Terviseameti ja Tervise Arengu Instituudi analüüsist "HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 1988–2012" selgub, et suurenemas on vanemate vanusrühmade osakaal uute registreeritud HIV-juhtude seas ning samuti nende inimeste osakaal, kes ei süsti narkootikume.
Valdav enamus uusi juhte avastatakse jätkuvalt kahes piirkonnas – Tallinnas ja Ida-Virumaal - vastavalt 79 ja 37 juhtu 100 000 elaniku kohta.
Mujal Eestis diagnoositi 2012. aastal kokku 36 uut HIV-juhtu ehk 4,7 juhtu 100 000 elaniku kohta.
HIV levib rohkem meeste seas
Naiste absoluutarv ja osakaal uute juhtude seas on mõnevõrra langenud, erandiks on 15–24-aastaste vanusrühm, kus naiste osakaal on meestest kõrgem.
Peaaegu 70 protsenti kõigist uutest HIVi juhtudest aastatel 2000–2012 avastati meeste seas.
Positiivseks trendiks on HIVi juhtude vähenemine laste ja noorte seas. Terviseameti andmetel diagnoositi 2012. aastal 15–19 aastaste seas kokku seitse HIVi juhtu. Võrdluseks on toodud 2001. aasta ehk epideemia kõrgpunkti, kui selles vanusrühmas diagnoositi 560 HIVi juhtu. Vanusrühmas 10–14 diagnoositi viimane HIVi juht aastal 2010.
Esimene HIV-nakatunu registreeriti Eestis 1988. aastal.
