Kaks õhuväe ohvitseri hakkavad maapealsest juhtimiskeskusest suunama Taani hävitajaid F-16, mille sarnastegaga taanlased turvavad hetkel ka Baltikumi õhuruumi, teatas kaitseväe peastaap.

Island on üks kuuest NATO-riigist, kellel puudub oma õhuturbe võimekus. Alates 2007. aastast on Islandi õhuturbe küsimused lahendatud sarnaselt kolmele Balti riigile, kus erinevad NATO liikmesriigid osalevad rotatsiooni korras oma lennukite ja spetsialistidega õhuruumi kaitsel.

Islandi õhuturbe missioon on Eesti sihitajatele esimene võimalus teenistuseks väljaspool Baltikumi, see on tunnistus meie sihitajate heast tasemest, mis vastab igati NATO nõuetele.

Eesti õhuseire operaatorite ja sihitajate väljaõpet on varasematel aastatel toetanud Taani. Ka enne Islandil teenistusse asumist läbisid Eesti õhuväelased täiendõppe Taani kuninglikus õhuväes.

2006. aastani paiknes Reykjavikist mõnekümne kilomeetri kaugusel Keflaviki sõjaväebaasis Ameerika Ühendriikide õhuväe üksus. Praegu haldab seal radareid ja teostab õhuseiret Island ise, kuid neil puuduvad sihitajad ja õhuturbe lennukid.

Mitmerahvuseliste meeskondade kasutamine NATO riikide õhuturbes on levinud praktika, vahetamaks kogemusi ja kinnistamaks NATO ühiseid tööprotseduure.

Sihitaja on õhulahingus lennuki maapealne meeskonnaliige, kes suunab lennukeid. Sihitajal on erinevate sensorite, eelkõige radarite abiga ülevaade tervest õhuruumist ning on seepärast vastutav lennuki turvalise juhtimise eest ülesande piirkonda või sihtmärgile.