Kolm aastat Balti õhuoperatsioonide keskust juhtinud kolonelleitnant Karu sõnul andis teenistus sel ametikohal hindamatu kogemuse edasiseks koostööks liitlastega, teatas kaitseväe peastaap.

"Õhuoperatsioonide keskuse ülema vastutus on väga suur, ta vastutab nii eelarve kasutamise kui ka näiteks lennuohutuse eest," ütles kolonelleitnant Karu.

1999. aastal tegevust alustanud Karmelava õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest ja Balti õhuseiresüsteemist Baltnet on tänaseks saanud arenenud ja tõhus õhukaitsesüsteem, mille ülesandeks on lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine.

Sama keskus juhib ka Balti õhuturbes osalevate hävitajate lende Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamisel. Kolme riigi liitumine NATOga 2004. aastal tõi kaasa Baltneti integreerimise NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi.

Karmelava keskuse ülem on ühtlasi kogu Eesti, Lati ja Leedu ühise õhuseiresüsteemi Baltnet ülem. Selle juhtkonna ametikohad on jaotatud kolme Balti riigi esindajate vahel. Kui ülemaks oli eestlane, siis tema asetäitjateks olid Läti ja Leedu ohvitserid, kes roteerivad iga kolme aasta tagant.

Alates 1. maist on keskuse ja kogu Baltneti ülema üheks asetäitjaks major Margo Ütt Eesti õhuväest. Karmelava juhtimiskeskuses teenib pidevalt kümmekond Eesti kaitseväelast.

Lisaks Karmelava regionaalsele juhtimiskeskusele on igal Balti riigil oma õhuoperatsioonide juhtimiskeskused. Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus paikneb Ämaris ning on vajadusel võimeline üle võtma kogu Balti regiooni õhuturbe juhtimise.

Lisaks Karmelava regionaalsele juhtimiskeskusele ja riiklikele keskustele moodustavad Baltneti olulise osa üle kolme riigi laiali paiknevad radarpostid, nende seas ka märtsi lõpus avatud Muhu radarpost.