„Poliitvangid tuleb vabastada ja nad rehabiliteerida. Mõistame hukka kodanikuühiskonna esindajate represseerimise ja tagakiusamise, poliitilised kohtuprotsessid opositsiooni vastu ning meediavabaduse piiramise Valgevenes,” ütles Paet.

Eesti välisministri sõnul ei ole ka Euroopa Liidul Valgevene suunal Idapartnerluse raames enne võimalik ühtki sammu astuda, kui Valgevenes pole kõik poliitvangid vabastatud.

Paet märkis, et Valgevene edasise demokraatliku arengu saab tagada vaid kodanikuühiskonna ja õigusriigi põhimõtete tugevdamise abil. „Seetõttu on inimõigusi ja kodanikuvabadusi piirava Valgevene režiimi suhtes kehtestatud ka rahvusvahelised sanktsioonid. Need sanktsioonid on suunatud siiski vaid režiimi, mitte kodanike vastu,” sõnas ta.

Eesti püüab omalt poolt igati kaasa aidata Valgevene kodanikuühiskonna arengule. Alates 2008. aastast on Eesti toetanud üliõpilasi, kes poliitilistel põhjustel on kaotanud võimaluse õppida Valgevene ülikoolides. „Oleme toetanud Valgevene Euroopa Humanitaarülikooli ning arendanud ka Eesti ja Valgevene ülikoolide vahelisi kontakte,“ märkis Paet. Ta lisas, et Eesti toetab Valgevene kodanikuühiskonda ka Tallinnas tegutseva Idapartnerluse Keskuse kaudu. „Valgevene inimeste reisimise lihtsustamiseks ja inimestevaheliste kontaktide süvendamiseks oleme Valgevene kodanikud vabastanud ka pikaajalise viisa riigilõivu tasumise kohustusest,“ ütles Paet.

Täna Tallinnas toimuvat Euroopa riikide ja USA Valgevene diasporaa 4. kongressi „Valgevene ja Põhjala vahelise solidaarsuse silla loomine“ korraldab MTÜ Valgevene Uus Tee. Üritus toimub koostöös MTÜ Valgevene Uus Tee partneritega rahvusvahelise projekti „Show Europe, Show Belarus“ raames. Tegu on iga-aastase üritusega, millest võtavad osa Valgevene diasporaa esindajad Euroopa Liidust ja Ameerika Ühendriikidest ning kodanikuühiskonna ja opositsiooni esindajad. Igal aastal toimub üritus erinevas Euroopa linnas, seekord Tallinnas.