Viimasel ajal on ühenduse suhted Venemaa võimudega järsult teravnenud.

Üle-eelmisel aastal vastu võetud nn välisagentide seadus sundis Memoriali loobuma piiri tagant tulevatest toetussummadest. Samas käib kassi ja hiire mäng: nii on võimud toetanud ühendust hoopis omapoolsete grantidega.

Memorial aga luges oktoobris Venemaal kokku üle kuuekümne poliitvangi – seda enne, kui vabastati näiteks Greenpeace’i laeva Arctic Sunrise meeskond.

Memoriali juhatuse esimees Arseni Roganski ütles Delfile, et hindab välisministri moraalset toetust sel raskel ajal. Paet väljendas samas kindlust, et inimsusevastaste kuritegude uurimisele pühendatud asutuse valik visiidi esimeseks külastuseks ei too kaasa Venemaa võimude pahameelt.

Homme kirjutavad Paet ning Venemaa välisminister Sergei Lavrov alla Eesti ja Venemaa vahelistele piirilepingutele ning veel kahele kokkuleppele, mis puudutavad diplomaatilist koostööd ja saatkondade kasutusõigust. Pärast seda on neil kavas ühine lõuna.

Venemaa välisministeerium on kritiseerinud piirileppe eel tavapäraselt venekeelse elanikkonna kohtlemist Eestis ning väljendanud soovi, et mingeid tõlgendusi Eesti poolt seekord ei tuleks. Samas on suhted soojenenud niivõrd, et diplomaatiliste allikate kinnitusel võib oodata aasta teisel poolel Lavrovi visiiti Eestisse.

Tegemist oleks üldse esimese Venemaa välisministri tulekuga iseseisvasse Eestisse.