Eesti naine ihkab mehega võrdseks

Eesti ühiskonnas peavad naised võitlema meestega võrdsuse saavutamise eest ega pööra nii palju tähelepanu feminiinsetele väärtustele, nendib sugupoolte uurija Katri Lamesoo.

Lamesoo arvustab Postimehe arvamusveerus lehe vanemtoimetaja Priit Pulleritsu kriitilisi sõnavõtte naiste edujanu teemadel. Vähenõudlikku õpetajanna-ametit kiitnud ajakirjanik on nimelt küsinud: kas naised, kellel puudub soov trügida poliitikasse, on teisejärgulised või lausa alaväärtuslikumad kui Ojulandid, Pentused, Sepad ja Mikkod.

Kas taoliste järeldusteni on tõesti jõutud paljalt selle põhjal, et ühiskonnas on tõstatunud diskussioon naiste rolli üle ja leidub inimesi, kes julgustavad naisi otsustusprotsessidest rohkem osa võtma, pärib Lamesoo vastu. „Tegelikult on teravik hoopis mujal, kui poliitikasse mittepürgivate naiste alavääristamises.”

Kui ühiskond koosneb meestest ja naistest, siis otsuste tegemisel peaks ju olema esindatud mõlema hääl, nendib sugupoolte uurija.

Mis puutub naiste ametipõhisesse järjestamisse, siis hoopis suuremad käärid paistavad olevat just meeste kui grupi sees, nendib Lamesoo. „On ju need mehed, kes kotiga raha koju ei too, avalikkuse silmis tembeldatud luuseriteks.” Eesti ühiskonnas domineerivadki taolised maskuliinsed väärtused.

Väärtuste uurija Geert Hofstede sõnul nõuavad maskuliinsetes ühiskondades feministid naistele eeskätt võrdseid õigusi meestega ja feminiinsete väärtuste esindamine on teisejärguline.

„Kui ühiskond kannab mehelikke väärtusi, siis kõigepealt peavad naised saavutama meestega võrdseid õigused ja vastava positsiooni ning alles selle tulemusena saab hakata muutma kogu ühiskonna väärtusi,” nendib Lamesoo.

Feminiinseid väärtusi kandvates ühiskondades, nagu näiteks Soome, püüab feminism muuta mehi pehmemaks, taotledes nende pühendumist kodule ja lastele.

Eestis aga võib Lamesoo sõnul Pulleritsu loogikat kasutades oletada, et eliitkoolides haritud sportlikel ja ilusatel eesti naistel terendab õnnetu, mehe ja lasteta tulevik.