Koos õega Mehhikosse Mexico Citysse elama kolinud Jaana sai seal lapse ja tuli neljakuust poissi Eestisse näitama ja lapsele passi vormistama, kuid otsustas ema, õe ja tädi soovitusel lapse Eestisse jätta, et oma elu Mehhikos korda seada, vahendas ETV saade "Pealtnägija".

Suhted Jaana ja tema vanemate vahel muutusid aga pingeliseks ja 2013. aasta augustis pöördusid lapse vanavanemad Eha ja August kohtusse, kes andiski esialgse õiguskaitse korras poisi eestkoste kuueks kuuks vanavanematele, mispeale aga Jaana esitas vastuhagi, süüdistades neid lapseröövis.

Aasta ja kolm kuud hiljem, 2014. aasta aprillis, sõitis Jaana Eestisse kohtuistungile tunnistusi andma, kus sai vastavalt kohtu määratud ajutisele korrale lapsega kohtuda iga päeva kaks korda kaks tundi – hommikul ja õhtul, suhted olid aga sedavõrd tulised, et korra kutsuti appi isegi politsei.

2014. aasta detsembris otsustas maakohus, et vanavanemad ei ole lapseröövlid, aga eestkosteõigus jääb siiski Jaanale, kuid ema ei tulnud ka siis Mehhikost lapsele järele, vaid mõlemad pooled kaebasid otsuse edasi.

1. aprillil otsustas ringkonnakohus, et vanavanemad on Haagi konventsiooni mõistes lapseröövlid ja kuigi Eesti lastekaitse seda ei soovitanud ja ka kohus ise tunnistab, et ema passiivne käitumine on kohati kummastav, tuleb laps talle tagastada. 

Vanavanemad kaebasid selle otsuse eelmisel kolmapäeval edasi riigikohtusse.