"Teeme integreeritud koostööd Helsingi Ülikooli seismoloogia instituudiga kasutades nii Eesti kui Soome seismojaamasid ning mõningaid Rootsi ja ühte Läti seismojaama," selgitas geoloogiakeskuse juhtivteadur Heidi Soosalu Delfile.

"Kõigepealt tuvastab ja lokaliseerib maavärinad ning muud seismilised sündmused ööpäevad läbi Helsingi Ülikoolis asuv automaatne süsteem, mis saab toimunu kohta esialgse hinnangu anda juba mõni minut peale sündmuse toimumist," selgitas Soosalu. "Täpsustava töö teeb siiski seismoloog, kes automaatvaatlused üle vaatab ning vajadusel vaatlusi lisab ja parandab. Seismoloog annab ka hinnangu, kas mõni sündmus oli maavärin või näiteks karjääris aset leidnud lõhkamine. Andmete töötlemine toimub reeglina tööpäevade ajal," rääkis Soosalu.

Eesti jaoks osutus Soosalu sõnul parimaks lahenduseks korraldada koostöö sellisel kujul, et ka Eestis automaatselt lokaliseeritud sündmused kajastuvad Helsingi automaatsüsteemi loodud kaardil. "Dubleerivat kaarti polnud otstarbekas meie poolt luua. Ehk vahetult peale mõne sündmuse toimumist, eriti väljaspool tööaega, ongi kõige parim allikas kiire ülevaatuse saamiseks just Helsingi Ülikooli veebileht," lisas ta.

Öösel vastu eilset leidis Läänemaal aset maavärin tugevusega 1,7 magnituudi Richteri skaalal. Sotsiaalmeedias teatasid mitmed Lääne-Eesti inimesed seletamatust mürast ja majade värisemisest. Maavärinat tugevusega alla kahe magnituudi loetakse väga nõrgaks.

Pärast sajandivahetust on Eestis aset leidnud kokku kaheksa maavärinat, neist tugevaim, 1,8-magnituudine 12. novembril 2016 Võrtsjärve piirkonnas.

Kõige tugevam maavärin toimus Eestis 25. oktoobril 1976, selle tugevus oli 4,5 magnituudi ja epitsenter asus Osmussaare lähedal. Maavärinat oli tunda nii Eestis kui ka Soomes ja Rootsis.