Eesti lõhevarud kahanevad

Eesti jõgedele hüdrojaamade tarvis ehitatud paisud ning jätkuv röövpüük on mõjunud laastavalt lõhele, mille arvukus on looduses pea kolm korda kahanenud.

“Lõhe arvukuse vähenemine on seotud tema kudemispaikade hävitamise ning rändteede tõkestamisega”, nentis Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees Taavi Nuum. Kui veel 2002. aastal oli Eesti jõgedes hinnanguliselt 27 000 noorkala, siis 2005. aastaks oli see arv kahanenud 11 000ni, kirjutab Postimees.

Nuumi sõnul on lõhele kudemiskõlbulikud vaid üheksa jõge, millest kõige paremas seisus on Kunda jõgi. Ühest kunagisest lõherikkamast, Narva jõest kadusid lõhed juba pool sajandit tagasi, kui sinna ehitati elektrijaam.

Sama saatus tabas lõhet ka Virumaal Purtse jões, mille saastas kuuekümnendatel aastatel põlevkivikeemia kombinaatide reovesi. Lõhel on raske ellu jääda ka Tallinna külje all Jägala jõel, kus neli aastat tagasi taastati vana Linnamäe hüdrojaam.

Lõhe kudemispaiku püüavad kalakaitsjad päästa valitsuse määruse abil, kus on nõue, et uut paisu rajades peavad seal olema nn kalapääsud, mis tagaksid lõhede jõudmise kudemispaikadesse.

Eesti Maaülikooli kalakasvatuse professorile Tiit Paaverile teeb aga muret jätkuv röövpüük.

Eesti Roheline Liikumine käivitab 7. augustil nädalase projekti Pirita jõel, kus vabatahtlikud rajavad jõkke lõhele sobilikke kudemisalasid. Projektiga loodetakse ka leida lahendus, kuidas rajada samale Pirita jõe Vaskjala paisule lõhede jaoks pääs, et nad saaksid ujuda edasi ülesvoolu.