Eesti lapsed allergiale üha vastuvõtlikumad

Tohtrid leiavad, et säilitusaineid täis topitud toit ja antibakteriaalsed pesuvahendid muudavad Eesti lapsed aasta aastalt allergiatele järjest vastuvõtlikumaks.

Praegu veel on Eesti lastel allergiat vähem kui näiteks Rootsi eakaaslastel, aga elustiili erinevused kahe maa vahel selgelt kadumas, kirjutab Postimees.

Kui varem oli Eesti laste soolestikus palju rohkem erinevaid baktereid, siis viimase viie aastaga on pilt muutunud Rootsiga palju sarnasemaks. Sealsete laste soolestikus on vähe piimhappebaktereid ning rohkesti nn halbu baktereid, mis on võimu saavutanud.

“Märk liiga steriilsest elust,” väidab Tartu Ülikooli kliinikumi lastearst Tiia Voor, kes hiljaaegu kaitses doktorikraadi võrreldes Eesti ja Rootsi laste allergiahaigusi ning laste kokkupuutumisi erinevate mikroorganismidega.

Tema juhendaja, allergoloog Kaja Julge sõnul võib viimasel viiel aastal toimunud muutust seletada asjaoluga, et ka Eestis on hakatud sööma säilitusaineid täis topitud toitu.

“Säilitusainete eesmärk on ju pärssida mikroobide levikut,” ütles ta. Samuti tõmbavad arstid seosed desinfitseerivate seepide ja nõudepesuvahendite laiema kasutamisega, mis kasulikke baktereid hävitavad.

Tallinna lastehaigla allergoloog Triine Annus uuris Eesti ja Rootsi koolilaste allergiaid ning ütleb, et 1990. aastate algusega võrreldes oli 2002. aastaks suvine õietolmuallergia Eestis sagenenud, samuti ekseemide sümptomid.

“Allergiat on rohkem lääneriikides kui vähem arenenud riikides. Mida traditsioonilisem ja primitiivsem elustiil, seda vähem on allergiat,” ütles Annus.